Teeme asja lõplikult selgeks: kas toidutalumatused on üldse olemas?
Siiski tekib küsimus, kas kõikvõimalikud talumatused on nii suureks probleemiks, kui näib. Või on tegemist inimeste erakordselt elava fantaasiaga? Või hoopis toiduainetööstuse salaplaaniga sundida meid ostma kordades kallimaid tooteid?
Mis see talumatus üldse on?
Lühidalt öeldes on laktoositalumatuse korral probleemiks teatud seedeensüümide puudumine, mis aitavad tavaolukorras lõhustada piimatoodetes sisalduvat piimasuhkrut ehk laktoosi. Piimatoodete tarbimine tekitab sellisel juhul tavaliselt kõhulahtisust, kõhugaase ja muid terviseprobleeme.
Gluteenitalumatuse puhul ei sobi inimestele teraviljades sisalduv valk ehk gluteen, mis võib põhjustada nii kõhuvalu, kõhulahtisust kui ka halba enesetunnet.
Enne aga, kui tormad toidusedelist eemaldama nii piima- kui ka teraviljatooteid, soovitan teha kõigepealt kindlaks, kas sul üldse on talumatus. Pelgalt sümptomite järgi ei ole seda kahjuks võimalik kindlaks teha.
Mine testima!
Laktoositalumatuse testimiseks on võimalused täiesti olemas. Soovitan pöörduda selle murega perearsti poole. Kuigi olen kuulnud, et tihtipeale ei taheta neid väga teha. Ilmselt on küsimus rahas, ent loodan, et saad arstiga siiski kokkuleppele. Kahjuks on nende jaoks see siiamaani kergelt pseudohaigus.
Kui laktoos on see, mis sulle pidevalt ebameeldivusi tekitab, siis makse maksva kodanikuna võiks see olla asi, mille testimine ei ole n-ö kauplemise teema. Teine variant on ise testi eest tasuda. Aga enne piimatoodete täielikku menüüst eemaldamist tee see test kindlasti ära.
Ja kui peaks selguma, et oledki laktoositalumatu, siis sinu õnneks on tänapäeval väga palju piimatooteid, mis on laktoosivabad. Nii et juustust ja piimast sa loobuma ei pea.
Gluteenitalumatuse mitu nägu
Sellest rääkides peaks peaks lahku lööma kaks natuke erinevat olukorda — tsöliaakia, mida esineb umbes ühel protsendil elanikkonnast ning gluteenitalumatuse, mida arvatakse olevat kümnel protsendil. Põhjustaja on sama, ent keha reageerib gluteenile neil juhtudel erinevalt.
Tsöliaakia puhul keha immuunsüsteem sõna otseses mõttes ründab iseennast. Kahjustub peensoole limaskest. Järk-järgult hävivad limaskesta hatud. Mure seisneb selles, et sealtkaudu imenduvad organismi kõik toitained — valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid. Tegemist on väga tõsise seedesüsteemi häirega ja seda on võimalik testidega kindlaks teha.
Leebema versiooni ehk gluteenitalumatuse puhul on asi natuke segasem. Kui päris aus olla, siis tundub, et päris konsensust selles teemas saavutatud ei olegi. Eksisteerib see siis päriselt või on pigem pettekujutelm. Osad arvavad, et keha suhtub sissesöödud gluteeni kui sissetungijasse ja võitleb selle vastu põletikuga põhjustades ebamugavusi, teised jälle kahtlustavad hoopiski platseeboefekti. Me tunneme seda, mida soovime tunda.
Välistada ei saa ka seda, et muretekitaja on hoopis mõni teine ühend, mis figureerib gluteeni sisaldavas toidus.
Samuti pole gluteenitalumatuse jaoks vettpidavaid teste. Parim lahendus on alustuseks välistada testidega tsöliaakia ning alustada toiduga katsetamist. Vaid nii saab selgeks, mis sobib ja mis mitte.
Nagu näed, siis teatud talumatused on tõesti olemas. Samas eemaldab enamus inimesi oma laualt gluteeni ja laktoosi täiesti põhjuseta. Minu soovitus — enne, kui teed menüüs kardinaalseid muutusi, lase ennast testida.
Allikas: Fitlap.ee
