Oled tüdinenud kõigist neist omavahel vastuolus olevatest tervisenõuannetest? Kohe teatame tõe!
TRENN
Sa oled kuulnud seda: mida kauem sa trennis higistad, seda parem.
Ja sa oled kuulnud ka seda: et püsida vormis, piisab iga päev mõnest minutist hästi kavandatud trennist.
Kas minutitega on tõesti võimalik vormi saada? Üks uurimus, mille tulemused avaldati ajakirjas PLOS One, tõestas, et neli minutit trenni päevas on piisav, et oma tervis korras hoida. Teised uuringud on jõudnud tulemuseni, et see maagiline number on seitse.
Tegelikult on nii, et selleks, et saada hakkama vaid mõne minuti trenniga päevas, pead sa olema juba enne alustamist supervormis. Aga nii ka ei ole, et sa pead iga päev treenima nagu homset poleks. Piisab 20 minutist cardiotreeningust, olgu see jooksmine, ujumine, rattasõit, et sa saad piisavaks ajaks oma pulsi üles ja hoiad ära haigusi.
Ühesõnaga: teha nädalas kolm või neli korda trenni 15-30 minutit on täiesti paras, et kaitsta oma tervist. Aga kui sa üritad kaalust alla võtta või valmistud mingiks sportlikuks väljakutseks, vajad sa rohkem treeningut ja on soovitav konsulteerida spetsialistiga.
ALKOHOL
Sa oled kuulnud seda: punane vein on su südamele hea.
Ja sa oled kuulnud ka seda: alkohol põhjustab vähki.
Hea uudis on see, et alkohol — nii vein, õlu ja kõik kangemad napsud — sisaldab aineid, mis kaitsevad südant. See tõstab ka hea kolesterooli taset ja vedeldab verd, mis vähendab trombide tekke riski.
Punast veini tasub eelistada seetõttu, et see sisaldab sellist kasulikku antioksüdanti nagu resveratrool, mis kaitseb veresooni lupjumise eest.
Aga ära unusta, et alkohol ei ole ohutu. Kui juua seda liiga palju, siis tõuseb vähki haigestumise risk ja kimbutab maksahaigus.
Ühesõnaga: ole mõõdukas — ära joo rohkem kui üks drink päevas ja loomuikult ei maksa seda igapäevaselt teha.
RASVAD
Sa oled kuulnud seda: küllastunud rasvad ummistavad su veresooni.
Ja sa oled kuulnud ka seda: või pole üldse nii kahjulik.
Eelmisel aastal avaldati väljaandes Annals of Internal Medicine uurimuse tulemused, mis pöörasid pea peale arusaama küllastunud rasvade kahjulikkusest. See uurimus tõi välja, et inimeste, kes sõid palju küllastunud rasvu sisaldavaid toite, risk haigestuda südamehaigustesse jäi täpselt samaks võrreldes nende inimeste riskiga, kes küllastunud rasvu vältisid. Samas on tõendeid küllaga, et küllastunud rasvad veresooni ummistavad. Võta sa siis kinni!
Ühesõnaga: leivale võid ikka võid edasi määrida ja väike steik aeg-ajalt ei tee ka paha, aga jää küllastunud rasvadega mõõdukaks ja jälgi, et sa rohkem küllastumata rasvhappeid tarbiks. Neid leiad taimsetest toitudest, kalast, avokaadost, pähklitest ja mujalt.
SUHKRUASENDAJAD
Sa oled kuulnud seda: hea moodus vähem kaloreid tarbida on kasutada kunstlikke magustajaid.
Ja sa oled kuulnud ka seda: suhkruasendajad on tervisele palju kahjulikumad kui suhkur.
Mõned uuringud on näidanud, et inimesed kaotavad suhkruasendajaid kasutades paremini kaalu kui suhkru tarbijad, aga teised uurimused on näidanud seda, et just suhkruasendajad — eriti need, mis on dieetkoolas — teevad paksuks.
Aga hiljuti avaldati ajakirjas Nature sellise uurimuse tulemused, kus leiti, et suhkruasendajad võivad põhjustada glükoositalumatust ehk latentset diabeeti.
Suhkruasendajad ajavad organismi segadusse, sest aju arvab, et sa saad midagi magusat, aga kaloreid ei tule kusagilt.
Ühesõnaga: kui sulle see number, mis kaalule astudes ette lööb, sobib, siis pole hullu, võid vast ühe dieetkoola päevas ikka juua. Kui sa üritad aga kaalu kaotada, siis ütle kunstlikele magustajatele hüvasti ja vii ka naturaalse suhkru tarbimine nii alla kui võimalik.
Allikas: Woman’s Day
