Tüli majas: perepea on vihane, et naine ei luba laste vaktsineerimist
Delfis ja Eesti Päevalehes on viimastel päevadel juttu levivast trendist, et lapsevanemad keelavad oma laste vaktsineerimise, kuna kaitsesüstid mõjuvat tervisele sootuks halvasti. Naistekale kirjutas Andri, kes leiab, et nii-nimetatud ökoeluviis on moehullus, mis mõjutab negatiivselt ka tema pereelu.
Valus on lugeda, kui paljud vanemad loobuvad sellest, et nende lapsi vaktsineeritaks. Samal ajal ütlevad arstid, et just nii võivad puhkeda haigusepideemiad. Piinlik öelda, aga minagi olen peagi üks lapsevanem, kelle laps täiesti vaktsineerimata. Saame naisega kolm kuu pärast teise lapse. Juba kolm aastat on meie kodus olnud motoks, et ikka mahe eluviis, liiga palju ravimeid ei võta ja nii edasi. Olen siiani olnud selle suhtes ükskõikne. Tervisliku toitumise vastu pole mul otseselt midagi, aitaski paremasse vormi saada ja eks tööl söön lõunapausi ajal ikka, mille jaoks tahtmist. Haigused meie perekonnas suureks probleemiks pole. Vanem poeg on praegu 11 ja tema puhul käis samamoodi kui mu enda lapsepõlves — umbes neljanda eluaastani sai palju haige oldud, aga pärast seda on tervis tugev. Tal tehti pisikesest peast ka kõik vajalikud vaktsiinid ära. Mumps, leetrid, punetised, teetanus ja paljud muud haigused. Ütlen ausalt, ma usaldan arste ja üksipulgi kõigesse ei süüvinud. Mu poja klassis on lapsi, keda juba lapsena ei vaktsineeritud ning olen kuulnud, et nad haigestuvad kergesti. Kindlasti on siin seos.
Naine lõi rusika lauale: meie lapsi rohkem ei vaktsineerita
Paar kuud tagasi ütles mu naine, et peagi sündivat tütart ei vaktsineerita. Samuti loobume variandist, et poega koolis revaktsineeritakse. Mu jaoks tundus see kuidagi nii arusaamatu ja mõistusevastane. Ma polnud kaitsepookimisse väga süüvinudki. Ma siiralt arvasin, et vähemasti osad asjad on riiklikult kohustuslikud — näiteks leetrite vastu vaktsineerimine.
Internetist infot otsides sain teada, et ikka pole küll. Leetrite vastu korduvvaktsineeritakse 13-aastaselt ehk mu poja puhul paari aasta pärast. Naine arvab, et ka seda pole vaja. Vastumeelne öelda, aga mulle tundub, et naine paneb meie lapse nii tõsisesse ohtu. Kasu pole arutelust, et kelle jalas on majas püksid. Ma ei saa väevõimuga sundida teda oma otsust muutma, tema omakorda ei suuda minu arusaamu muuta.
Ta üritab mulle põhjendada, et vaktsineerimise kasulikkus on lihtsalt ravimitööstuse umbluu. Näiteks tõi ka selle, et pisikesena tekkis pojal pärast vaktsineerimist raske lööve. Samamoodi see, et poeg on põdenud punetisi, kuigi oli selle vastu vaktsineeritud. Ma ütlesin, et sada protsenti ei saa midagi välistada, aga naine ei nõustunud. Ta rõhutas, et vaktsiin peakski ju haigused välistama. Minu uhke argument — viimastel aastatel poiss nii terve — oli aga hoopis talle õigustuseks. Ta meenutas, et laps oli esimestel eluaastatel kogu aeg haige. Minu loogika on, et laps ongi alguses rohkem haige, koolieas aga tugev ja terve. Aga ei, naine usub, et vaktsiinidel on siin oma roll ja tegelikult võisid need hoopis haigestumist soosida.
Faktide asemel usub blogijaid
Me võikski vaidlema jääda. Naise arusaamu toetavad ka igasugu blogid ja foorumid. Ta jälgib aktiivselt kohalikke blogijaid ning kuuldavasti on seal taolised mõtteviisid levinud.
Ma kardan, et lähebki nii, et meie tütar jääb pika arutelu järel ikkagi vaktsineerimata, rääkimata poja korduvvaktsineerimisest. Kes sellest võidab? Lapsed igatahes mitte, pigem just igasugu teisitimõtlejad, kes arvavad, et on isehakanud terviseeksperdid. Piinlik.
Kaitsesüstimine kohustuslikuks ei muutu
Taustaks olgu öeldud, et terviseameti andmetel jääb Tallinnas igal aastal vaktsineerimata keskmiselt 3000 last. Meditsiini ja bioloogiat õppinud Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik sõnas eile Delfile, et tegu on päris suure ohuga ennekõike teistele lastele. Koolijuht märkis, et Suurbritannias on koole, kus vaktsineerimiste vähenemise tõttu on mõnes piirkonnas langetatud otsus, et epideemiaohu vähendamiseks ei võeta enam kooli kindlate haiguste vastu vaktsineerimata lapsi. Eestis aga vaktsineerimist Kuustiku hinnangul kohustuslikuks muuta ei saa, kuivõrd demokraatlikus riigis peab säilima valikuvabadus. “Aga kui see valimine toimub teiste tervise arvel, siis on see natuke keerulisem küsimus,” lisas ta.
