Lennukis plahvatavad rinnad ja muud levinud jutud ilukirurgiast — kas tegemist on müütidega või on see kõik päriselt võimalik?

Ilukirurgiline protseduur nõuab inimeselt omajagu julgust, et elu vähemal või rohkemal määral muutvat teekonda ette võtta. Üheks julguse kogumise viisiks on internetist info otsimine, mis paraku tekitab inimestel ka väärarusaamasid — alates sellest, et raseduse ajaks tuleks rinnaproteesid välja võtta kuni müüdini, mille kohaselt tuleb rasvaimuga eemaldatud rasv kiiresti tagasi.

Kotka Tervisemaja spetsialistid selgitavad plastikakirurgia müüte ja tegelikkust.

Rindade suurendamine on Eestis kõige populaarsem ilukirurgiline protseduur. Kotka Tervisemajas tegutsev plastikakirurg Jüri Kullamaa on kolmekümne tegutsemisaasta jooksul kuulnud mitmeid ekslike arvamusi. “Üks levinumaid müüte on see, et rinnaimplantaadid suurendavad rinnavähi riski. Ometi pole seda senini uuringutega tõestatud ja rindade suurendamise protseduuri ajalugu ulatub lausa aastasse 1895,” rääkis dr Kullamaa, lisades, et enne iga operatsiooni teostatakse ka mammograafia või ultraheliuuring juba olemasoleva kasvaja välistamiseks ning patsient peab ka pärast operatsiooni jätkama regulaarselt kontrollis käimist.

Teise müüdina toob dr Kullamaa välja, et arvatakse, et kui näidata kirurgile fotot soovitud tulemusest, siis see on lihtsasti teostatav. “Iga naine on erinev ja rinnaoperatsioonil võetakse arvesse iga indiviidi rinna kuju, suurust ja sümmeetriat, mis kõik mängivad olulist rolli tulemuse saavutamisel,” selgitas dr Kullamaa. “Ühtlasi ei pea kõik rinnaproteesid olema väga suured nagu samuti ekslikult arvatakse. Rinnaimplantaate on väga erinevas suuruses, kuid ilu on muidugi vaataja silmades,“ lisas dr. Kullamaa tõdedes, et oluline on järgida iga inimese keha proportsioone ning korrektuure teha loomulikkuse piirides.

Lisaks rinnasuurendusoperatsiooniga seotud müütidele ringleb mitmeid väärteadmisi ka näiteks täitesüstide kohta. “Arvatakse, et neid kasutades kaob inimesel võime oma emotsioone väljendada, kuid tegelikkuses juhtub see ainult siis, kui näolihastesse jõuab liiga palju täitvat ainet ja selle eest vastutab juba protseduuri täideviija,” ütles Kotka Tervisemajas resideeruva Niine Nahakliiniku plastika-ja rekonsktruktiivkirurg dr Pille Kirjanen.

Samuti on dr Kirjanen korduvalt kokku puutunud arvamusega, et ilukirurgia on mõeldud ainult naistele. “On mitmeid protseduure, mis sobivad nii meestele kui naistele — oluline on see, mida tahetakse tulemusega muuta. Kui selleks on näiteks peast eemal hoidvad kõrvad või hoopis liighigistamisega seotud nahaprobleemid, siis pole ju vahet, kas tegemist on naise või mehega,” ütles dr Kirjanen. “Hetkel on siiski suurem osa patsientidest, kes plastikakirurgia protseduuridest abi otsivad, naised, kuid mujal maailmas on see trend juba muutumas,” kommenteeris dr Kirjanen ilukirurgia tulevikutrende.

Mõlemad kirurgid rõhutavad, et ümberlükkamist vajaks ka müüt, mille kohaselt piisabki vaid kirurgilisest protseduurist, et püsida nooruslik ja kaunis. “Me ei saa takistada vananemist, kuid saame enda eest hoolitseda, et tulemused püsiksid kauem,” ütles dr Kirjanen. “Tervislik toitumine ning liigutamine on ikka iga inimese ilu alus,” lisas dr Kullamaa.