Perearst Ingmar Lindström selgitab, kuidas vältida päikesepistet
Soojade ilmade saabudes paraneb meil meeleolu. Küll aga ei kavatse ma nii positiivses toonis jätkata, sest meenutan, et nendega tõuseb ka päikesepiste ja -põletuse risk.
Päikesepõletusest tuli juttu meie märtsikuises artiklis ning mälu värskendamiseks kordan üle, et liigne päikesepaiste võib nahal väljenduda põletusena ja reeglina vanemas eas ilmnevate nahakasvajatena, kaasa arvatud pahaloomulise melanoomina.
Päikese ultraviolettkiirguse (UV) mõju nahale avaldub peamiselt UVA- ning UVB-kiirte kaudu. Mõlemad soodustavad nahakasvajate teket, seejuures põhjustab vaid UVB põletust. Oluline on kanda kaitsvat riietust ning kasutada piisavas koguses päikesekreemi, soovitatavalt paaritunniste intervallidega. Samuti tuleks vältida keskpäevast päikest (ajavahemikus 11-16).
Piste tekib siis, kui päike omab ligipääsu kaitsmata peale, tegemist on ülekuumenemise ühe vormiga. Päikesepiste ja üldisemalt ülekuumenemise (elu)ohtlikkus võib ilmneda üsna kiiresti, vastupidiselt põletusele, kus naha kasvajalised muutused tekivad alles aastate pärast.
Päikesepiste tekkes mängivad rolli kuum keskkond, mis takistab organismil oma kehatemperatuuri tavapäraselt reguleerida, eelkõige jahutada. Vedelikupuuduse tõttu vähenenud higistamine on üks lisariskidest. Väikesed lapsed, kelle temperatuuri-regulatsioon pole veel korralikult välja arenenud, on koos vanurite, alkoholi tarbinute, halvas füüsilises vormis olevate ning ülekaalulistega samuti kõrgenenud riskigrupis.
Kuid ka sportlikud inimesed, kes on lõõmava päikese käes füüsiliselt aktiivsed, ei suuda keha poolt toodetud soojust piisavalt efektiivselt ära anda, riskides seetõttu ülekuumenemisega. Ohugruppi kuuluvad ka muidu terved, kuid töö või muul põhjusel pikalt väljas päikese käes viibivad isikud. Päikesepaistelisel päeval ei tohiks jätta väikeseid lapsi ega loomi üksi autosse ka lühikeseks ajaks — olen pidanud korduvalt turgutama lapsi, kes on seetõttu saanud kannatada.
Päikesepiste sümptomid
Enamasti kaebavad inimesed peavalu, iiveldust, pearinglust, nõrkust. Ülekuumenemisest tingitud kuivumise tõttu ei toodeta enam piisavalt higi, mistõttu võib nahk olla ebatavaliselt kuiv, mõnel juhul tekib kananahk. Kui olukorrale kiiret lahendust ei leita, võivad järgneda tasakaalu- ja nägemishäired, segasus, minestus, krambid.
Mida teha?
* Väldi pikaaegset viibimist päikese käes
* Kanna kaitsvaid riideid, samuti peakatet
* Varusta end piisaval hulgal mineraalaineid sisaldava vedelikuga (ei ole sama, mis „vitamiinivesi“).
Kui sa tead juba ette, et sul pole päikese käest pääsu — näiteks planeerid soojamaareisi, siis mõtle läbi võimalikud stsenaariumid. Kindlasti pööra tähelepanu ka varustusele, mille kavatsed kaasa võtta. Ideaalis võiksid panna end soojemates oludes ka enne reisi proovile.
Kui päike on siiski jõudnud „pista“ ning sina või su lähedane on vaevlemas, on soovitatav leida kaitset varjust, võimalusel eemaldada liigsed riided ning piserda pea ja keha piirkonda jahedat vett. Samuti tuleks juua jahedat, eelistatult mineraalvett (väldi kohvi ja alkohoolseid jooke!) ning soodustada jahutamist/õhu liikumist (föön, puhur). Ka võid kasutada pea ümber niiskeid ja jahedaid kompresse või jääkotte kaenla-aluse ja kubeme piirkonnas — see soodustab kehatemperatuuri langust.
Kui aga kannatanu enesetunne on üsna halb, ta ei orienteeru olukorras ja käitub imelikult, siis tasub pöörduda tervishoiuasutusse.
Loodan, et su suvi möödub päikese kahjulike mõjudeta.
Olge terved!
Ingmar Lindström | Valvekliinik
