Kaheksa usutavat ja uskumatut väidet aju kohta: mis neist on tõde, mis müüt?
Kui võrdlus põhineb üksnes kaalul, siis meestele jääb võit. 2014.aastal tehtud uuringud tõestavad, et meeste aju on umbkaudu 8-13% suurem kui naistel. Ent suurus ei räägi kogu tõtt. Naiste ajupoolkerade vaheline tööjaotus on paindlikum kui meestel.
Mõned limbilisse süsteemi (piirkond, mis ühendab ajupoolkerasid) kuuluvad ajuosad, mis reguleerivad ka mälu ning tundeid (hirm, käitumine, haistmine), on meestel suuremad.
Naistel on rohkem arenenud eesaju, mis reguleerib muuhulgas empaatiavõimet.
2. Aju sisaldab 100 miljardit närvirakku. Müüt.
Keha funktsioone reguleerib tohutu hulk ajurakke. Ent uute uuringute järgi ei olegi neid nii palju, kui seni oli arvatud.
2009.aastal kontrolliti uute meetodite abil vana arvamust miljardite närvirakkude kohta. Selgus, et meie ajus on närvirakke seni arvatust 14% vähem. Seega 86 miljardit. Ajurakkudele on toeks veel 85 miljardit gliiarakku. Ilma nende toeta ei suudaks närvirakud oma ülesannetega hakkama saada.
3. Vasak ajupoolkera motiveerib, parem — mõtleb loovalt. Müüt.
1981. aastal Nobeli meditsiiniauhinna saanud ameeriklane Roger Speery uuris 1960ndatel aastatel, millised tagajärjed on ajupoolkerade vaheliste ühenduste katkemisel. Uuringute tulemusi tõlgendati selliselt, et mõlemal ajupoolkeral on selge tööjaotus ja oma vastutusala.
Tänapäevaste aju-uuringute põhjal on siiski teada, et ka kõige lihtsamate probleemide lahendamisest võtavad osa mõlemad ajupoolkerad.
4. Aju kontrollib varjatud meeli. Tõde
Aju võtab vastu impulsse miljonitelt aistinguretseptoritelt. Retseptorid on väikesed andurid, mis reageerivad suurele hulgale ärritajatele. Need aitavad teadvustada näiteks valu tekitatud survet ja temperatuuri. Retseptorite ülesanne on edastada ümbritsevast keskkonnast ja kehast enesest tulevat infot, mis aitab ajul teha õigeid ja õigeaegseid otsuseid.
Aju võib reageerida nii kiiresti, et saadab tegutsemisjuhendi veel enne, kui inimene ise jõuab endale olukorda teadvustada. Näiteks, kui käsi puudutab kuuma kastrulit, tuleb samaaegselt käitumisjuhend ning käsi tõmmatakse vaistlikult ära.
5. Kasutuses on vaid 1/10 ajust. Müüt.
Kuigi erinevad ajuosad ei tööta ilmselt mitte kunagi üheaegselt, kasutatakse neid siiski kõiki mingitel teatavatel aegadel. Kas siis ärkvel olles või magades. Magava inimese aju tegutseb laiaulatuslikult, töödeldes ärkveloleku ajal kogetud sündmusi. Magamine toetab ka õppimist ja informatsiooni talletamist.
6. Aju võib omavoliliselt muuta inimese arusaamu. Tõde.
Kui vaadata ekraanile, kuhu ilmub sama pilt mitu korda järjest, hakkab peagi tunduma, et pilti on hakatud kiiremini näitama. Kuigi tegelikult see nii ei ole. Kui pilt vahetatakse teistsuguse pildi vastu, siis tunduvad vahed alguses taas pikemad. Aju uuringutega tegelev David Eaglemani arvates peitub seletus õppimises: tuttavas olukorras näeb aju vähem vaeva, et säästa energiat. Kesknärvisüsteem mugandub osaliselt ning see ilmneb just harjumistes. Näiteks ei panda liiklusmüra ega toidulõhnu otsekui tähelegi. Selliselt vabastab aju oma ressursse tähtsama tegevuse jaoks.
7. Täiskasvanutel ei lisandu enam uusi ajurakke. Müüt.
Kaua aega oldi veendunud, et inimene peab toime tulema nende ajurakkudega, mis tal sündimisel kaasa on antud. Paari viimase aastakümne uuringute põhjal räägivad teadlased neurogeneesist ehk närvirakkude juurdekasvust. See avab uusi võimalusi arstiteaduses. Abi võivad saada Alzheimeri ja Parkinsoni käes kannatavad patsiendid. Samuti ka paljud ajukahjustusega haiged, kellel on osa ajust kahjustatud kas ajutiselt või püsivalt.
Kohv ja seks kiirendavad uute ajurakkude kasvu
Kiirendavad
• Seks
• Õppimine ja teised vaimsed pingutused
• Puu- ja köögiviljade söömine
• Kalaõli, omega-3 rasvhapped, tsink ja fooliohape
• Tume šokolaad ja kohv
• Suhteliselt pikad söögikordade vaheajad
• Aktiivne elustiil
Pidurdavad
• Vähene uni
• Normaalne vananemine
• Vitamiinipuudus
• Liigne suhkru tarbimine
• Liigne küllastatud rasvade tarbimine
• Stress
• Liiga palju alkoholi
8. Mozarti muusika kuulamine arendab aju. Tõde ja ka müüt.
Möödunud sajandi 90ndatel aastatel äratas tähelepanu uurimistöö, milles tuldi järeldusele, et eriti Mozarti sonaatide kuulamine parandab inimese vaimseid võimeid.
1993.aastal tehti katse kahe õpilastest koosneva rühmaga. Ühe rühma liikmed pidid kuulama Mozartit enne intelligentsuse testi tegemist. Kui tulemusi võrreldi, tõdeti, et muusikat kuulanud osavõtjate intelligentsuse tase oli keskmiselt 8 punkti võrra kõrgem. Nii hakatigi rääkima Mozarti-efektist.
Muusika mõjust ajule on saadud palju tõendusmaterjali. Lastel, kes kuulavad palju muusikat või õpivad ise muusikariistadel mängima, tekib paljudel erinevatel ajualadel pidevalt juurde uusi närvirakkude vahelisi seoseid. Märgatavalt paraneb keskendumis- ja õppimisvõime, kergem on omandada keeli, arenevad motoorsed oskused.
Juba 25nädalane loode reageerib muusikale. Kui laps on kuulnud muusikat juba enne sündimist, tunneb ta selle beebina ära. Äratundmist saab kindlaks määrata ajutegevust uurides.
Allikas: Tieteen Kuvalehti Uskomatomat Aivot
