Mäluhäired või peapööritus kimbutavad sind tihti? Osad sümptomid võivad viidata tõsisemale terviseprobleemile

Millised sümptomid räägivad aju vereringe häiretest ning kuidas neid korrigeerida?

Sageli me ei pööra tähelepanu peavalule ja unustamisele. Arvame, et see pole midagi hullu ning läheb iseenesest üle. Kas see on ikka nii ning millistel juhtudel tuleks hakata oma tervise pärast muret tundma?

Kuidas aju vananeb

Aju vananemisprotsess algab küllalt varakult — kusagil 25-38 eluaasta vahel. Esimesed muutused toimuvad rakutasandil närvirakkude vaheliste seoste vähenemise näol. Seal aeglustub ainevahetus ning väheneb neuromediaatorite — ained, mis vastutavad närviimpulsside ülekannete eest — hulk. See viib järk-järgult ajurakkude hulga vähenemisele. Reeglina täheldatakse küll selliseid muutusi eakatel inimestel.

Millest sõltub selle protsessi kulgemise kiirus?

Kiiret vananemist põhjustavad südame-veresoonkonna ja organismi hingamisteede haigused, ainevahetuse häired, endokriinsed haigused, maksahaigused, aneemia, toksiliste ainete tarbimine, aga ka üleelatud peaaju traumad. Tähtis osa selles protsessis on ka pärilikkusel.

Ent mida aktiivsemalt meie aju elu jooksul töötab, seda aeglasemalt toimub vananemine. Kasuks tulevad mälutreeningud, aktiivne info meeldejätmine. Hea on ka keelte õppimine, seda eriti vanemas eas. Kui inimene tunneb, et tal on mäluga probleeme, tuleb pöörduda neuroloogi poole.

Sümptomid, mis viitavad häiretele aju töös

Esimesteks tunnusteks, mis viitavad sellistele häiretele, võivad olla peavalud, peapööritus, tähelepanuvõime vähenemine, mäluhäired, aga ka ärrituvus, meeleolu kõikumine, unehäired ja ärevus. See kõik võib ilmneda „ekstreemsetes“ olukordades — pikaajaliste psühhoemotsionaalsete pingete, magamatuse ning krooniliste haiguste ägenemise korral. Kaebused võivad aga kaduda, kui puhata piisavalt ning tarvitada arsti poolt soovitatud preparaate.

Millised riskid ootavad aju suvisel ajal

Suviste kõrgete õhutemperatuuride puhul, kui organism kaotab vedelikku, võivad tekkida probleemid arteriaalse vererõhu alanemisega, millega kaasneb nõrkus, väsimus, peavalu, peapööritus kuni teadvuse kaotuseni välja. Enesetunne võib halveneda ka seoses õhurõhu langusega enne vihma. Eriti ohtlikud on need nähtused vanematele inimestele, kuna võivad tekitada tõsiseid vereringehäireid, mille tagajärjeks võivad olla insuldid ja infarktid.

Aju vereringehäirete profülaktikaks peab kindlasti olema tervislik eluviis: 8-9 tundi und ööpäevas, vähemalt 1,5 — 2 liitrit vedelikku ööpäevas, tasakaalustatud toit, mis sisaldab B- ja E- grupi vitamiine ning Omega3-e. Oluline on ka mõõdukad aeroobsed füüsilised koormused, pidev kehakaalu kontrollimine, kuna liigne kaal viib kõrge vererõhuni, ainevahetuse häireteni, ateroskleroosini ning diabeedini, mis omakorda võib tingida aju verevarustuse häireid. Elus peaksid olema enamasti positiivsed emotsioonid. Negatiivsus võib samuti mälu halvendada ning see on veel üks põhjus, miks tuleb iga päev oma elus leida põhjust rõõmustamiseks.

Allikas: Fitodoktor nr 2, suvi 2017, Naisteka arhiiv