Unearst vastab: mida on meil vaja teada unest?
Uni on miski, mida üldiselt võtame enesestmõistetava ja tavalise rutiinina. Kui aga tuleb kätte hetk, mil see saab ühe või teise faktori pärast häiritud, siis tasub murekohale tähelepanu pöörata ning vajadusel asjatundjatega ehk unearsti või –nõustajaga konsulteerida.
Tihtipeale inimene ise ei oska näha, millised aspektid und ja selle kvaliteeti mõjutavad. Hea Une Keskuse arst dr Risto Vaikjärv toob välja patsientide viis enamlevinud küsimust, millega unekeskusesse pöördutakse.
Unenäod. Mis mõjutab unenägude sisu?
Unenägude sisu on proovitud analüüsida juba aastatuhandeid, eesmärgiga leida sealt mingeid. Näiteks 20. sajandi alguses levis psühhoanalüüs, mis kirjeldas, et unenäod peegeldavad meie mitteteadvust. Tänapäeval on unenägude sisu uurides saadud teada, et enamus nendest omab viiteid möödunud päeva sündmustele või inimese jaoks olulistele teemadele.
Näiteks on depressiooni all kannatavate inimeste unenägusid uurides leitud, et neil esineb unenägudes palju läbikukkumise temaatikat, mis tõenäoliselt peegeldab suuresti nende päevaseid mõtteid. Lisaks on leitud, et stressi all kannatavatel inimestel on ka üldiselt sagedamini unenägudes negatiivset sisu.
Unetus. Kuidas vabaneda unetusest?
Sellise imenipini ei ole veel jõutud, mis aitaks jäädavalt unetutest öödest pääseda — kehvemaid öid tuleb aeg-ajalt ette meil kõigil. Kui aga unetus on muutunud järjepidevaks murekohaks, siis täna on teaduslikult kõige efektiivsemaks unetuse raviviisiks tunnistatud unetuse kognitiiv-käitumuslik teraapia. See põhineb voodisoleku aja korrigeerimisel ning und takistavate mõtetega toimetuleku toetamisel. Professionaalsed unenõustajad ja –arstid on pädevad inimesed antud teraapia läbiviimiseks.
Kindlasti tasuks meeles pidada, et uinutite tarvitamine ei ole pikas plaanis soovituslik ja nende kasutamine on näidustatud eelkõige lühiajaliselt, sest ravimitoime väheneb ajapikku.
Unes kõndimine. Kas see on normaalne, kui laps kõnnib unes?
Unes kõndimist esineb 1-15% inimestest ning enim märgatakse seda lapseeas. Üldiselt algab somnambulism neljanda kuni kaheksanda eluaasta vahel, kuigi unes võib kõndima hakata ka vahetult käima õppinud laps. Nähtus taandub reeglina aja jooksul lapse kasvades, kuid selgelt ohtliku käitumise puhul on soovitatav unespetsialisti konsultatsioon.
Unes kõndimine võib tähendada koordineerimatuid liigutusi kodus ringi liikudes, kuni eluohtlike situatsioonideni välja, mille episoodide sagedus ja kestus varieeruvad. Kõige sagedamini toovad unes kõndimist esile palavikuga kulgev haigus, varasem unevõlg ja unekeskkonnas esinev müra. Ka teatud ravimite kõrvaltoimeks on uneskõndimine.
Unes uitamine esineb sügava une faasis, seega kõik haigused, mis mõjutavad sügava une osakaalu (nt uneapnoe), võivad somnambulismi esile kutsuda. Unes kõndimist tuleb eristada sellistest häiretest nagu segasusega ärkamine, unepaanika, öine epilepsia või REM-uneaegne käitumishäire.
Peavalu. Kas peavalud on kuidagi seotud unega?
Osa peavaluliike, nagu migreen, pingepeavalu ja kobarpeavalu, on seotud une kestuse ja erinevate unefaaside osakaaluga. Seetõttu tasub peavalude esinemise korral püüda viia oma unerežiim võimalikult korrapäraseks ning nädalavahetuseti mitte “magamismaratone” teha, püüdes unevõlga kompenseerida — see võib just provotseerida peavalu.
Hommikune või öine peavalu võib aga märku anda märksa tõsisemast unehäirest nagu nt uneapnoe. Seepärast peaks hommikuse või öise peavalu korral kindlasti unespetsialisti poole pöörduma.
Norskamine. Kuidas norskamist saab ravida?
Norskamine on üks olulisemaid, kuid kindlasti mitte ainus uneapnoe sümptom. Oluline on aga meeles pidada, et norskamise puhul ei ole alati tegemist uneapnoega.
Juhul, kui tegemist on sotsiaalselt häiriva müraga või sagedasi öiseid ärkamisi põhjustava häirega, tuleks inimest lähemalt uurida võimaliku hingamishäire osas.
Seejärel saab täpsustada edasise võimaliku ravimeetodi (norskamis/apnoekape kasutuselevõtt, positsiooniraviseade, positiivõhurõhuravi, kirurgiline sekkumine, müofunktsionaalne ravi). Norskamise ravis on olulisel kohal kompleksne lähenemine, sageli tuleb kasutada mitut ravimeetodit.
Mida kergem on hingamishäire raskusaste ning mida noorem on patsient, seda sagedamini saame rääkida norskamise ravist. Vanuse suurenedes neelupiirkonnakoed lõdvenevad ja võivad esile kerkida faktorid, mis soodustavad norskamise taasteket: liigne kehakaal, alkoholi ja tubaka sage tarvitamine.
Fotol dr Risto Vaikjärv
