Alustame sellest, et kelle jaoks sünnipäevapidusid üldse peetakse. Ma ei räägi siinkohal lastest, vaid täiskasvanud inimestest. Laste pidudega on jah eraldi teema.

Tegelikult on need ju eelkõige külalistele, mitte sünnipäevalapsele. Meil siin algavad küll juba paar kuud enne sünnipäeva igasugu pärimised ja jutud, et kas pidu ka saab ja kas viinad on juba tellitud. Käiakse peale nagu uni ja ikka mitmest perest helistatakse ja antakse teada, et kõva pidu oleks vaja, sul sünna tulemas, tee ära. Kuna siinkandis ongi kombeks, et pidusid peetakse ja sünnipäevi tähistatakse, on nagu natuke nõme ka, kui näiteks juubel vahele jääb. Ise ju ka käin teistel külas, pole sellist juttugi, et oma sünnipäeva ei pea, kui nii peale käiakse. Peo hind jääb tavaliselt sinna 800-1000 euro kanti. Mis te ise arvate, kas maakohas on selliseid summasid lihtne kokku ajada?! Aga kuna rahvas nõuab, siis tuleb teha. Ja igal juhul on mugavam korraldada üks suur pidu kui nädal aega kodus külalisi vastu võtta. Üks kokkamine, üks koristamine ja üks pohmell ;)

Alati küsitakse, milline on kingisoov. Mida oskab soovida üks pereema, kellel kodune majapidamine toimib ja asju niigi üleliia? Ikka annad vihje, et ümbrik oleks väga hea. Pealegi pole ju kellelgi aega ega võimalust käia mööda poode ja otsida just seda raamatut, mida ma sooviks või elektroonikapoode mööda tuulata, et leida mulle sobiv kohvimasin. Üksi ostes oleks need asjad kallid ka, kambakesi ei viitsi keegi mässata ja nii ongi kõigile kõige mugavam, et ümbrikusse pannakse raha.

Loomulikult arvestan ma pidu planeerides sellega, et saan vähemalt poole kuludest kingitustest tasa. Mis selles imelikku on? Minu tutvusringkonnas nii tehaksegi, aga selle teise loo kommentaaridest jäi mulje, et see on mingi imelik asi ja nii ei tehta. Kellelegi seal käis närvidele, et justkui ostaks endale sissepääsu sünnipäevapeole. Aga kes käsib hommikust õhtuni ajudele käia, et pidu on vaja? Ise maksad oma söögid-joogid kinni vabatahtlikult? Kindlasti mitte ju. Tahad korralikku pidu, siis ole valmis raha kulutama.

Veel üks asi - kui lähed sünnipäevale ja kingid raha, siis pole edasi enam sinu asi, mida sünnipäevalaps selle rahaga teeb. See pole enam sinu, vaid tema raha. Kes maksab pulmareisi, kes uue arvuti, kes sünnipäevapeo, variante on palju, aga igal juhul ole vakka, sinu sõnaõigus sellele ümbrikusse pandud rahale on nüüd läbi.