Mees imestab: kui paksule ei tohi öelda, et ta on paks, kuidas ta siis aru saab, et ta peab kaalust alla võtma?

Brigitte Susanne Hunt kirjutas eile kolumnis, et kui mees peab vajalikuks kritiseerida naise välimust, on tal ilmselgelt endal mingi viga küljes. Kommenteerija Ants aga leiab, et ikkagi peaks jääma õigus suurele ülekaalule tähelepanu juhtida, sest ainult sel moel on võimalik inimene tervislikule teele tagasi pöörata.

“Selles asjas on tegelikult kaks halba poolt, milles üks pole parem teisest.

Üks nendest on see, kui toitumisprobleemide/kehakaaluprobleemidega inimest mõnitatakse ja survestatakse selliselt, et see temas stressi tekitab ja muudab ta probleemi veel raskemaks.

Teine probleem on see, kui selgelt ülekaalus inimest kiidetakse, nt et sa oled nii ilus ju, ära muutu jne. Miks see probleem on? Sellepärast, et sa teed sellele inimesele suure karuteene. Noor inimene, kes on mitukümmend kilo ülekaalus, tal on raske vanemaks saades alla võtta, mida aeg edasi, seda raskemaks see läheb. Suur ülekaal aga suure tõenäosusega võib juba üsna varases eas hakata suuri probleeme inimesele tekitama. Lihtsamad asjad nagu liigestevaegused jne pole ehk tapvad, aga südame veresoonkonnahaigused juba on. Olen ise näinud, kuidas inimene kaotab lõpuks jala, kuna veresooned on lupjunud ja see on kõik vale toitumise tõttu. Mitte keegi ei taha elada oma kehas vangis 20 aastat või kauem. Sellepärast tasuks mõelda natuke, kas tasub enda lähedaste eest peita tõde, väites et kõik on super, või mitte seda teha. Vahel tuleb ausus ka kasuks!

Ma leian et väga lähedaste inimestega peab saama kõigest rääkida ja kui nt abikaasa läheb selgelt iga päevaga järjest suuremaks, siis no kas tõesti pole õigust sel teemal rääkida ja leida tõeline probleem vaid peab vaikima ja laskma lihtsalt oma kõige kallimal inimesel oma elu väga raskeks teha? Suhtes peab kindlasti arutama selliseid asju. Mina leian et sellised ilusad valed peavad ühiskonnast kaduma, eriti lähedaste inimeste vahel sarnaselt nagu kiusamine ja mõnitamine.”