Vajalik teadmine: selliste põhjuste tõttu on osadel naistel raskem rasestuda kui teistel
Ameerikas läbi viidud uuringust selgus, et kõigest 5-10% naiste puhul, kes ei suuda rasestuda, pole põhjus selge. Ülejäänute puhul mängivad rolli aga just need viis faktorit:
1. Vanus
See ei tule sulle tõenäoliselt mingi uudisena, et vanus on üks sagedasemaid põhjuseid, miks naised enam lapsi ei saa. Noorena on su munarakud kvaliteetsemad ja neid on rohkem, ajaga aga nende arv kahaneb. Pärast 40. eluaastat (mõnel juhul isegi pärast 35ndat) kahaneb sinu suutlikus rasestuda märkimisväärselt. See aga ei tähenda, et sa ei jäägi rasedaks. Pead lihtsalt rohkem vaeva nägema.
Küll aga tuleb arvestada, et kui sünnitad pärast 40. eluaastat, on kromosoomide struktuuris esinevate hälvete risk kõrgem.
2. Suitsetamine
Seda sa tead kindlasti ka, et suitsetamine on sulle äärmiselt kahjulik, aga las me toome sulle reaalsuse koju — suitsetamine vähendab võimalust rasestuda. Kui oled suitsetaja ja sul õnnestub rasestuda, on nurisünnituse risk suurem. Kas teadsid ka, et suitsetajatel tuleb menopaus aasta kuni kaks varem?
3. Sinu kaal
Uuringud väidavad, et rasestumine ja kaal on omavahel seotud ning seetõttu soovitavad ka paljud arstid tervislikku kehakaalu hoida. Mida normaalsem kellegi keha on, seda suurema tõenäosusega pole ka rasestumisega probleeme. See ei kehti vaid ülekaalulisuse puhul, vaid puudutab ka alakaalulisi naisi.
4. Ajastus
Suvalisel ajal kaitsevahenditega seksimine ei ole otsetee lapse saamiseni. Ühe tsükli jooksul on ca 12-24 tunnine aken, mil munarakku on võimalik viljastada, mistõttu on kõige mõistlikum seksida enne ovulatsiooni ja selle ajal. Ovulatsiooni täpsemaks ennustamiseks on olemas spetsiaalseid teste, mis aitavad sul õige aja ära tunda.
5. Teatud terviseprobleemid
Terviseprobleemid nagu näiteks endometrioos — krooniline haigus, mille puhul emakaõõnt vooderdava limaskesta taoline kude paikneb kolletena väljaspool emakat — võivad rasestumist raskendada. Sama kehtib ka polütsüstiliste munasarjade sündroomi ja suguelundite põletiku (PID) puhul. Seega, kui sa pole just kahepoolses monogaamses suhtes, kasuta seksides alati kondoomi. Kui aga kahtlustad, et sul juba võib mõni neist haigustest olla, broneeri koheselt aeg naistearsti vastuvõtule.