Müstiline lugu: head majavaimud päästsid mu kindlast surmast

Osale sinagi Naisteka auhinnamängus ja võida kinkekott Madaralt ning häid raamatuid! Tänase loo autor Ege meenutab oma kogemusi heade vaimudega.

Minu lugu jääb umbes 15aasta tagusesse aega. Olin 11a plikatirts kui elasin suurema ajast vanaema juures metsade sees. Meil oli ka hooldada vanaisa ema, kes peale insulti enam jalgele ei tõusnud ja aru asjadest ei saanud.

Oli külm oktoobrikuu, kui vanavanaema suri. Ärkasin öösel ja kuulsin kui vanaema ja vanaisa rääkisid omavahel, et plika ei tohi näha surnut. Mina oma tolleaegse lapsemõistusega ei saanud aru, miks - ronisin voodist välja ja kõndisin vanavanaema tuppa ning ehmatasin kuna vanavanaema istus voodil ja kutsus käega viibates mind enda juurde. Tahtsin astuda, kuid ei suutnud ja vanavanaema naeratas ja heitis pikali. Ei tea, kaua seal seisnud olin, kui köögist tulid vanaema ja vanaisa ja palusid mul voodisse minna. Sellest oli palju aastaid möödas, kui kasvasin ja rääkisin vanaemale, mis juhtus tol ööl. Vanaema naeratas ja ütles, et head vaimud tolles majas ei lasknud mul edasi minna, sest vanavanema oli enne surma öelnud, et võtab sellest majast kellegi kaasa! Imelik on see, et pool aastat pärast vanavanaema surma läks tema enda tütar samuti insuldi tagajärjel teise ilma.

Mu armas vanaema suri 2011 ning jättis mulle punase risti musta jeesusega ning ütles, et seni, kuni ma seda hoian, ei saa minuga midagi juhtuda, sest tema majas olnud head vaimud tulid minuga selle risti pärast kaasa. Aga kummaline seik lapsepõlvest tuleb alati meelde mulle hingedepäeval. Siis, kui süütan kadunukeste jaoks küünlad. Panen alati põlema kolm küünalt. Kaks neist põlevad alati lõpuni, kolmas kustub kiiresti.