Faktid, mida kõik kohvijoojad oma lemmikjoogist kindlasti teadma peaksid

Sarnaselt teele, pärinevad erinevad kohvi omadused peamiselt paarilt toimeainelt. Tähtsaimaks neist on muidugi kofeiin. Jällegi võib tuua paralleele teega, kus mõjuva toime saamiseks ei ole sugugi vajalik üldse joogi joomine vaid võib toimeainet manustada ka eraldi, näiteks tableti kujul.

Mida kofeiin meie kehas teeb?

Enamik seostab tema toimet peamiselt ergutava mõjuga ning see on ka täiesti tõsi. Kofeiin mõjub meie kehas leiduvatele adenosiini reptseptoritele, piirates nende tööd. Adenosiin põhjustab üldiselt meie ajus lõdvestust ning kui tema töö on kofeiini poolt piiratud, ongi tulemuseks suurenenud ärksus ja tähelepanuvõime. Sealt edasi toimuvad mõjutused ka mitmete hormoonsüsteemide töös, mis vastutavad näiteks dopaniini ja adrenaliini toime eest. Läbi erinevate hormoonide töö mõjutuste leiab aset pea lugematu hulk erinevaid reaktsioone. Allpool räägime neist ka lähemalt.
Kofeiini mõjusid võiks üldiselt jagada kolme eraldi kategooriasse.

Omadused ei muutu, kui üldine talumus suureneb
Omaduste toime langeb, mida suuremaks muutub talumus
Omaduste toime kaob, kui talumus ületab teatud piiri

Kõiki me veel õigesti kategoriseerida ei oska, kuid mõned näited võime allpool siiski välja tuua.

Alustame esimesest punktist. Talumus ei mängi rolli. Tähendab see siis seda, et ükskõik kui regulaarne kohvi jooja või kofeiini tarbija me ka poleks, siin kategoorias olevad mõjud on pea täies mahus püsivad. Nendeks on näiteks mõned tervisele kasulikud mõjud. Kofeiini regulaarne kasutamine aitab näiteks Parkinsoni tõve ennetada ja vähendada II-tüübi diabeedi ohtu.
Treeningu puhul saame rääkida kasulikust mõjust vastupidavusaladel ning see mõju ei tundu ka regulaarse tarbimise puhul vähenevat.

Samuti ei sega pidev tarbimine peavalude leevendamist. Nimelt omab kofeiin mitmekülgset toimet peavalude vähendamisel, osaliselt on põhjuseks tema võime kitsendada ajus olevaid veresooni, mis aitab piirata valu. Teise omadusena võimendab ta erinevate valuvaigistite toimet ja seega saabub leevendus kiiremini või saavutatakse soovitud toime väiksema ravimi kogusega. See aga omakorda aitab vältida ravimite üleliigse tarbimise negatiivseid kõrvalmõjusid nagu näiteks sõltuvust.

PS. — Regulaarne kofeiini tarbimine võib siiski ka peavalude tekitamises süüdlane olla. Seda siis juhul, kui tarbimine järsult ära lõpetada. Ülalmainitud veresoonte kitsenemise tõttu toimub tarbimise peatades vastupidine efekt, kus veresooned laienevad üleliigselt. Kehal võib minna kuni paar nädalat, et sellest toibuda ja senikaua võivad inimesed kogeda peavalusid.

Teine punkt käsitleb peamiselt adrenaliini toimet. Ebaregulaarne kofeiini tarbimine põhjustab adrenaliini suuremat eritumist, see aga omakord mõjub positiivselt tähelepanuvõimele, rasvade põletamisele ning näljatunde piiramisele. Regulaarne kofeiini tarbimine aga põhjustab adrenaliini eritumise langust. Ülal mainitud positiivsed toimed ei kao täiesti, aga talumuse suurenedes mõju langeb.

Tähelepanuvõimet ei tohiks siinkohal segamini ajada ärksusega, mis on seotud adenosiini toimega ja seda regulaarne tarbimine oluliselt ei mõjuta.

Seega, kui on soov saada kofeiinist maksimaalset kasu nimetatud punktide suhtes, võiks mõelda tsüklilise tarbimise peale, kus talumuse tekkides tehakse paus ja lastakse kehal normaalne keskkond taastada. Teine variant on näiteks see, kui tarbitakse toimeainet vaid spetsiifilistel puhkudel ja mitmepäevaste vahedega, seega vältides talumuse teket.

Kolmandas punktis on eelkõige märgitud toimed, mis on seotud dopamiini signaleerimisega. Nende hulka kuulub näiteks liikumine. Selle all pean silmas seda, et harv kofeiini tarbimine võib põhjustada ekstreemset vajadust ringi liikuda või end kohapeal liigutada (jala väristamine, pastaka klõpsimine jms). Samuti on siin kategoorias selline toime nagu eufooria teke. Harvad tarbimised võivad seda põhjustada, kuid talumuse tekkides kaob selline efekt kiiresti. Üldine heaolu tunne on muidugi teine asi ning regulaarne tarbija tunneb üldiselt alati head enesetunnet, kui toimeainet on omandatud.

Kuna Fitlapi esmane eesmärk on siiski olla abiks kaalulangetajatele ning seega ka spordiga tegelejatele, siis toon eraldi välja veel mõned asjad, mida kofeiini tarbimine võib kaasa tuua.

Kofeiini tarbimise mõjud

• Suureneb rasvade põletamine, mõju aga langeb regulaarse tarbimise puhul.

• Võib langetada insuliinitundlikkust, kui tarbida koos süsivesikutega. See omakorda võib põhjustada veresuhkru taseme tõusu vahetult peale sööki. Toime tundub aga olevat lühiajaline ja peamiselt ebaregulaarse tarbimise näht.

• Põhjustab suuremat piimhappe kogunemist treeningute ajal, peamiselt enne treeningut tarbimise puhul. Võimalik, et seotud suurenenud töövõimega.

• Või kaasa tuua pulsi tõusu, peamiselt madala talumuse või üledoseerimine korral.

• Võimendab anaeroobseid kardiotreeninguid. Arvatavasti lühiajalise väsimuse piirajana ning võimsuse tõstjana.

• Tõstab maksimaalset võimsust, mis aitab nii jõutreeningu kui ka kardiotreeningu tüüpide puhul. Toime on suurem madala talumuse puhul.

• Suureneb aeroobne võimekus, eeldatavasti suurenenud vabade rasvhapete ja adrenaliini hulga tõttu.

• Võib tõsta ebaregulaarse kasutamise puhul ajutiselt vererõhku.

• Tuntava väsimuse langus. Toime pole garanteeritud, aga seos on leitud.

• Võimalik pisike testosterooni taseme tõus, kui tarbida enne treeningut. See toime pole aga kindel, kuna ilma treeninguta pole seda efekti märgatud. Toime on siiski päris väike ja ei pruugi tuua kaasa märgatavaid kasulikke mõjusid.

• Väga suured kogused võivad tõsta kortisooli eritumist.

Nagu näha, siis võimalikke toimeid on päris palju ning kuigi tegemist on ühe enim uuritud ainega, ei ole me veel siiani kõikide mõjudega täiesti kursis. Seda võib aga küll öelda, et kasutegur tervisele ja sportlikele saavutustele on vaieldamatu. Lisaks siiski veel juurde, et vajalik võib olla individuaalne eksperimenteerimine koguste ja ajastamiste suhtes.

Kuna antud artikkel venib juba suhteliselt pikaks, siis tõmbame siinkohal joone alla. Rääkida on aga muidugi veel ja veel. Kui teil on küsimusi või enda kogemustest kommentaare jagada, siis palun jätke kommentaarid artikli alla. Teema on väga huvitav.

Sellele artiklile tuleb ka järg, kus võtame luubi alla sellise asja nagu rohelised kohvioad. Neist rääkides on põhjust peatuda pikemalt ka tavalises kohvis leiduval klorogeenhappel, mida peetakse roheliste kohviubade kasulikkuse peamiseks põhjustajaks. Eks näis, kas tolles väites ka tõde leidub.

Senikauaks soovime aga kõigile häid kohvielamusi!