Perearst hoiatab: külmetuse raviks ei tohi korraga võtta gripiteesid ja suukaudseid nohurohtusid
Qvalitase perearst Lauri Laas õpetab, et kindlasti tuleb ravimeid manustades lugeda läbi infoleht ning teha kindlaks, et korraga ei võetaks mitut ravimit, millel on sama toimeaine. Näiteks võib juhtuda, et inimene võtab palaviku või valu alandamiseks Pamoli ning neelab igaks juhuks ja tugevama toime saavutamiseks ka Co-Codamoli, mis mõlemad on tegelikult paratsetamoolipõhised ravimid ja patsient võtab lihtsalt topeltannuse.
Samuti tuleb kindlasti kas pakendi infolehelt välja lugeda või apteekriga konsulteerida vastunäidustused ravimile. Näiteks ibuprofeeni ei tohiks võtta inimesed, kellel on probleemid maoga või esinevad kõrvetised. Paratsetamool on sellisel puhul lubatud.
Ravimipelglikele eestlastele kinnitab ta, et pealkirjas sisalduvast hoiatusest hoolimata ei ole põhjust käsimüügiravimeid karta. “Ravim on mõeldud selleks, et enesetunnet parandada ja käsimüügis olevaid ravimeid ei pea kindlasti pelgama,” julgustab ta.
“Kui tunned, et külmetus hakkab tulema ehk tunned ennast kehvasti, külmavärinad on peal, siis on kõige õigem võtta üks Coldrexi tee või paratsetamooli või ibuprofeeni ja juua hästi palju sooja vedelikku. Sel moel võime jõuda sinna, kus ei peagi külmetusnähtusid ravima hakkama, vaid saame tõvest juba enne jagu,” õpetab perearst. Just soe jook on võlusõna — juua tuleb palju ja tingimata sooja ning kogus peab olema suurem kui harjumuspäraselt. Mida juua, ei olegi tohtri sõnul nii oluline, lähtuda võib maitseeelistustest ja võtta kas sooja piima meega, mis aitab leevendada ärritust kurgus ja köhahoogusid, taimeteed või puljongit.
Ka laste puhul on tema sõnul mõistlik haigust igati ennetada — kui on teada, et laps on õues külmetanud, nina hakkab kinni jääma või häl muutub, anda kohe sooja jooki juua ning enne magamaminekut üks annus paratsetamooli või ibuprofeeni. Ekslikult arvatakse, et need ravimid on ainult valu vastu, tegelikult aitavad need ka põletikku ravida ja kui õigel ajal jaole saada, siis ka ära hoida.
Külmetushaiguste puhul on oluline veel märkida, et kindlasti tuleb värskelt haigestunud last hoida mõnda aega siseruumides. “Külmetushaigus ei taha temperatuurivahetust, ärge viige mudilast õue seni, kuni hakkate nägema paranemise märke,” õpetab perearst. Lasteaeda minekuks on laps kõlbulik siis, kui ta tunneb ennast nohule vaatamata hästi ning palavikuta on olnud vähemalt üks päev. “Kõige nakkavam on viirus siis, kui nohu on vesine ja köha kuiv ja paukuv,” ütleb Laas. Kollane ja paks nohu on paranemisjärgus, samuti produktiivne ehk lahtine köha, ning laps võib minna kollektiivi. Ei ole mingit vajadust hoida mudilast vähemalt nädal aega kodus, kinnitab ta.
Nohu raviks soovitab arst lisaks nohurohule kasutusele võtta ka allergiarohu, mis võtab ninas turse maha ja laseb lapsel paremini hingata. Köharavimite suhtes on ta aga umbusklik ja kinnitab, et enamike köhade puhul ei ole rögalahtisti üldse vajalik. Väikelaste puhul on köha tavaliselt ülemiste hingamisteede põletik ehk tavaline nohu, mis valgub neelu või paneb nina kinni ja ajab lapse köhima. Sellisel puhul ei ole kindlasti köharohtu tarvis. Kõige paremini aitab soe aur, näiteks kartulikeeduaur või kummeliaur, mis ei pea olema tulikuum, pigem soe. Samuti võiks toa õhku niisutada, pannes ustele või radiaatoritele märjad rätikud.
