Milliseid haigusi põhjustab inimese papilloomiviirus ehk HPV?
Erinevate uuringute andmetel on 85-100% emakakaelavähkidest põhjustatud just sellest haigusest. Igal aastal avastatakse Eestis keskmiselt 180 emakakaelavähi esmajuhtu ning sellesse sureb 65 naist. Eestis on emakakaelavähi haigestumus näiteks ligi kaks korda kõrgem kui Põhjamaades.
Lisaks emakakaelavähile võib HPV põhjustada ka teisi pahaloomulisi kasvajaid nagu häbeme- ja tupe-, päraku-, peenise- ning suuõõnevähk ja vähieelsed seisundid. 5% kõikidest vähkidest maailmas on põhjustatud HPV püsivast infektsioonist.
Lisaks võib HPV põhjustada muutusi nahal (nt soolatüükaid) ja limaskestadel (nt suguelundite ja päraku ümbruse teravad kondüloomid). Kuigi kondüloomid on ravitavad, võivad need põhjustada nii emotsionaalseid kui ka füüsilisi kannatusi.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla günekoloog-vanemarst Eva-Maria Niine-Roolahe sõnul on inimeste teadlikkus HPV-st tõusuteel ja aina rohkem julgetakse küsida. „Sellest hoolimata jõuavad arsti juurde naised, kelle vähk on jõudnud viimasesse staadiumisse. Sel juhul on reeglina viimasest günekoloogi külastusest möödunud kümme või enam aastat,“ toob Niine-Roolaht välja kurva tõsiasja. Samuti ei võta need inimesed osa sõeluuringutest, mis võivad samuti osutuda päästvaks õlekõrreks. „Sõeluuringutes osaleb Eestis kahjuks vaid 20-24% kutsutud naistest,“ lisab ta.
Kuidas saab HPV nakkusest vähk?
80% seksuaalselt aktiivsetest inimestest nakatuvad elu jooksul mõne HPV tüvega. HPV nakkus ei põhjusta vaevusi ning pikka aega võib kõik kulgeda märkamatult. „Kui organism aga viiruse hävitamisega toime ei tule võib see põhjustada rakumuutuseid, mis arenevad vähiks. Võib minna aastaid enne kui inimene seda ise tähele paneb. Siis võib aga olla juba hilja,“ selgitab Niine-Roolaht.
HPV põhjustatud haiguste, ennekõike emakakaelavähi, vastu saab kahe meetodiga. „Esmane ennetus on vaktsineerimine. Vaktsineerides tütarlapsi, tõstame nende loomulikku vastupanuvõimet HPV põhjustatud vähile ning organism saab ise viirusest jagu. Teisene ennetus on sõeluuringutes osalemine ning regulaarne naistearsti külastamine,“ toob günekoloog-vanemarst välja kaks lahendust. Mõlemad neist on võrreldamatult lihtsamad, kui vähiga võitlemine.