Valus kogemus elust enesest: miks ma vaktsineerisin ennast HPV vastu?
Tema maailm muutus rutiinse tervisekontrolli käigus PAP-testi tehes, kui tal avastati emakakaelarakkudes kerged vähieelsed muutused ning ta sai teada, et võib olla potentsiaalselt üks 170-180 naisest Eestist, kel mõne aasta möödudes diagnoositakse emakakaelavähk.
„Peale proovide tegemist selgus, et mul on HPV viiruse tüvi, mis põhjustab enim emakakaelavähki. See oli hirmutav teadmine, sest vähieelsetest muutustest ja võimalikust tekkivast vähist teadasaamine tõmbab jalad alt,” räägib Nele, kes avastas ühtlasi, et Eesti sureb emakakaelavähki igal aastal ligikaudu 65 naist.
Karm tõde
Kergete vähieelsete muutuste avastamise korral jääb naine arstliku jälgimise alla ja nii sai ka Nele oma günekoloogilt kaasa soovitused, kuidas enda tervist hoida. Jõuetustunnet tekitas, et ta ei saa vahepealsel ajal enda heaks midagi teha peale selle diagnoosiga edasi elamise, sest mõnel juhul võivad kerged vähieelsed muutused 12-24 kuuga ise taanduda. Kontrollis selgus aga karm tõde, et rakumuutused on jõudnud teise astmesse ja tuleb teha operatsioon. Järgmiseks sammuks oli konisatsioon, mille käigus eemaldati kahjustunud rakud lokaalselt, et vältida muutuste edasist arenemist vähiks.
„Oodates haiglas hirmutavaid protseduure koos teiste samas seisus naistega, sai mulle selgeks, kui palju oleks abiks see, kui suudaksime ise üksteisele toeks olla, julgustada. Aga sellistest teemadest rääkimise asemel tuntakse pigem häbi ja hirmu,” meenutab Nele oma lugu jagades.
Peale diagnoosi teada saamist viis ta end põhjalikult kurssi naha- ja limaskestade kontakti teel leviva HPV viiruse olemusega ning sai teada, et sellega nakatub elu jooksul ligi 80% inimestest, viiruse kandjad on ka mehed. HPV viiruse kõrge riskiga tüved on ohtlikud kõikidele inimestele, põhjustades 85-100% emakakaelavähkidest, lisaks häbeme-, tupe-, päraku-, peenise- ja suuõõnevähki. Suurem osa HPV viirustest põhjustab healoomulisi kasvajaid, nt soolatüükaid ja kondüloome.
Otsus end viiruse eest kaitsta
Järgmise sammuna peale operatsiooni otsustas Nele end vaktsineerida HPV vastu.
„Soovisin ennast edaspidi kaitsta. Vaktsineerimine kaitseb mind edaspidi nende vähki põhjustavate agressiivsete HPV tüvede eest, millega siiani pole kokku puutunud. See mõjutab oluliselt naise tervist ja elukvaliteeti ning kaalub üles väikese vaktsineerimisega seotud ebamugavuse,” nendib Laos. Ta konsulteeris oma arstiga ja tegi vaktsiini Pelgulinna haiglas. Tema enesetunne on jätkuvalt hea ning vähenenud on mure potentsiaalse vähi pärast.
Naised saavad vaktsineerida väga levinud HPV viiruse ohtlikemate tüvede (millega nad veel ei ole kokku puutunud) vastu günekoloogi või perearsti juures. Peale konisatsiooni saab vaktsineerida ka nende tüvede vastu, mis põhjustasid rakumuutuseid, kuid said operatsiooni käigus lokaalselt eemaldatud.
„Enda kogemusele tuginedes soovin, et oleksin olnud varem vaktsineeritud ja mul oleks see katsumus olnud olemata,” nendib Nele, kel enne ehmatavat diagnoosi polnud põhjust tervise üle muret tunda.
