Arst annab nõu: mida teha, kui enam ei jõua rääkida ja hääl ei tule välja?
Tunned, et tööpäeva lõpul on hääl väsinud, enamgi veel, suust ei taha tulla enam piuksugi. Ei jaksa sõpradegagi rääkida, hääl on närtsinud ning kõne katkendlik ja siis veel suur ärevus homse ettekande pärast. Kas hääl peab vastu suure auditooriumi ees või kasvab jutusumin üle pea ning publik libiseb käest. Need on ainult mõned häälehäirega seotud tunnused, mis tekitavad inimestes muret ja tuska igapäevaelus.
Hääl, nagu välimuski, on inimesel omanäoline ja kordumatu. Meid tuntakse ära hääle järgi. Esmakohtumisel aitab ka hääletämber kujundada inimesest terviklikku pildi. Sellest hoolimata, pööratakese häälele vähe tähelepanu. Enamjaolt ei märgata hääle kvaliteedi ja jõudluse langust ja abi otsitakse alles siis, kui probleem ei lase enam toime tulla igapäevaste elukorraldustega.
Kuidas siis hääl tekib? Hääl saab alguse hingamislihaste ning häält tekitavate elundite koostööst. Väljahingatav õhk paneb vibreerima häälepaelad, mille tulemusel tekib esmane hääl. Edasi kulgeb hääl mööda vokaaltrakti (kõri, neel, suu ja ninaõõs) ülespoole, kus saavutab ninaõõne ja rinnaresonaatorite poolt võimendatuna isikupärase tämbri ja kandvuse. Selleks, et see mehhanism oleks jätkusuutlik, vajame head rühti, mis võimaldab hingamislihastel korrapäraselt toimida ja tagada hääle tekitamiseks vajaminev kopsudest tulev ühtlane õhuvool. Hääle kvaliteeti mõjutavad ka igapäevane elutempo, stress ja haigused. Hääl on osa kogu meie füsioloogilisest tervikust ning ülekoormatus ja vähene magamine mõjutavad oluliselt selle kvaliteeti. Halvasti mõjuvad ka sigaretid, alkohol, kohv ja vähene vee tarbimine.
Stress ja häälehäire on kooslus, mis liiguvad käsikäes. Hääl reedab ka inimese emotsionaalse seisundi. Hääl võib olla vali, õrn, kuri — selles peegeldub kogu emotsioonide skaala. Stressis inimese keha on pinges ning puudulikust toonusest muutub ka hääl passiivseks ja monotoonseks. Inimene peab ühe lause ajal hingama mitu korda. Kui keha on jäik ja krampis, siis on ka hingamine pindmine, mis ei taga korralikku hingamislihaste tööd ja selletõttu omakorda, kannatavad hääle kvaliteet ning artikuleeritava lause pikkus.
Hääle kvaliteeti mõjutavad erinevad haigused, allergiad ning regulaarselt tarvitatavad ravimid (ß-blokaatoreid sisaldavad mao- ja vererõhuravimid). Sagedamatest tooksin välja ülemiste hingamisteede haigused. Haigusega kaasneb valus ja turses kurk ning köha. Turses häälepaelad ei ole elastsed ja ei saa ühtlaselt sulguda. Sulgemiseks peame rakendama oluliselt suuremat jõudu, mistõttu hääl väsib kiiresti, on pinges, nõrk ja kähe. Haigusega kaasaskäiv köha traumeerib häälepaelu neid hooga sulgemisel.
Kurnatud häälega rääkimine võib kaasa tuua pikemaajalise häälehäire, mis on tihti inimese tavahäälest madalam, tuhmim ja vähese kandvusega. Valjusti rääkides nõuab enda kuuldavaks tegemine suurt pingudust ja forsseerimist, millega võivad kaasneda häälepaelte struktuuri anomaaliad (nt häälepaelte paksendid). Siis tuleb anda häälele pikem puhkus ning kohaldada erirežiimi. Paksendite püsivuse korral on kirurgiline sekkumine möödapääsmatu.
Kelle poole pöörduda?
Häälehäire pikema püsivuse korral tuleb pöörduda esmalt kõrva-nina-kurguarsti poole, kes hindab patsiendi kõri ja häälepaelte seisundit. Arst määrab ka esmase raviplaani ning otsustab, kas häälehäire põhjus peitub nende mehhaanilises sulgusdefektis (häälepaelte paksendid, polüüp, hematoom) või milleski muus. Mehhaanilise takitsuse puudumisel tuleks üle kontrollida hingamis ja hingamisabilihaste funkstioonid. Antud valdkonnaga tegeleb Voice massage terapeut. Voice massage teraapias saab samuti tõsta hääle kandvust ja tugevust.
