Mida me teame HPV vaktsiini ohutusest?
Tänaseks on üle maailma manustatud HPV vaktsiini enam kui 270 miljonit doosi. Paratamatult esineb sellise hulga manustatud vaktsiiniga kokkusattumisi, et sellega lähedasel ajal tekib inimestel erinevaid tervisehädasid. Kas tervisehäda võis olla põhjustatud vaktsiinist või mitte, selgitavad välja erinevate riikide ravimite ohutusjärelevalve asutused. Kõiki selliseid signaale võetakse väga tõsiselt. Kõrvaltoimete teatisi uuritakse põhjalikudlt, et veenduda vaktsiini jätkuvas kasus ehk et ravimist saadav kasu ületab selle võimalikud riskid. Ravimite kasu ja riske hinnatakse alati koosmõjus.
Põhjendamatud hirmud
Vaktsiinidoosi saamisega ajalises seoses on teatatud Guillain-Barré sündroomist (neuroloogiline haigus, mille puhul haigel ilmnevad nt lihasnõrkus, halvatus), posturaalsest ortostaatilisest tahhükardia sündroomist (pikaliolekust püstiasendisse tõustes kiireneb südame löögisagedus) ja komplekssest regionaalsest valu sündroomist. Kahtlused HPV vaktsiinide ja nende sündroomide seotusest on aga suurte epidemioloogiliste uuringutega ümber lükatud. Sellistes uuringutes võrreldakse haiguste esinemist vaktsineeritutel ja vaktsineerimata kontrollgrupil. Olulisi erinevusi ei ole neis tuvastatud. Seega võivad need sündroomid esineda võrdselt nii HPV vastu vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimesel.
Teadaolevalt on HPV vaktsiinide tõsiseim võimalik kõrvaltoime anafülaksia (äärmuslik allergia), mille tekkerisk on umbes 1,7 juhtu 1 miljoni annuse kohta ehk seda esineb üliharva.
Sarnaselt teistele võib ka HPV vaktsiini manustamisel esineda kergeid ning mööduvaid kõrvaltoimeid. Paiksete reaktsioonidena esineb süstekoha valu, mis võib olla tugev (6% vaktsineeritutest esines tugev valu), turset ja punetus. Võib esineda palavikku, mis on keha loomulik reaktsioon vaktsineerimisele. Ette tuleb ka minestamist, mis on sageli seotud aga süstimisest tingitud hirmu ja ärevusega.
Registreeritud kõrvaltoimed
Euroopa kõrvaltoimete andmebaasis on HPV vaktsiinile registreeritud turuletuleku järgselt kokku 510 teatist.
Eestis on inimese papilloomiviiruse vaktsiinid kasutusel alates 2006. aastast. Praeguseks on Eestis manustatud orienteeruvalt 32 000 annust. Selle aja jooksul on Ravimiametile saadetud neli kõrvaltoime teatist, mis olid kõik lühiajalised ja mööduvad. Teatatud kõrvaltoimete iseloom ja teatiste väike arv näitavad, et vaktsiinid on väga ohutud.
Samas tuleb rõhutada, et vaktsiinide kõrvaltoimete kohta on võimalik koguda teavet ja analüüsida edasiste uuringute vajadust vaid siis, kui kõrvaltoimetest (eriti tõsistest ja häirivatest) teatatakse. Tõsise ja häiriva reaktsiooni puhul peaks kindlasti rääkima ka arstiga.
Kõrvaltoimetest saab Ravimiametile teada anda arst ning lapsevanem, kasutades Ravimiameti veebilehel (www.ravimiamet.ee) olevat teatise vormi.
Erinevad uuringud kinnitavad ohutust
Kokkuvõttes on HPV vaktsiine uuritud väga põhjalikult enne turule lubamist ning ka peale turustamise algust ning need on tunnistatud efektiivseteks ja ohututeks. Kõikidesse ohusignaalidesse suhtutakse väga tõsiselt ning neist ja neid puudutavatest uuringutest antakse avalikkusele teada.
Kes soovib HPV vaktsiini ohutuse kohta rohkem lugeda, siis erinevaid uuringuid on hulgaliselt. Kõige operatiivsema ülevaate saab maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ohutusraportist: http://www.who.int/vaccine_safety/committee/topics/hpv/en/. Ka käesolevas artiklis viidatud ohutusandmed on sealt leitavad.
