Rootsi kogemus tõestab: HPV vaktsiin on efektiivne ja ohutu

HPV viiruse vastase vaktsiini kasutamine on maailmas laialt levinud ja enne Eestit lisas selle immuniseerimiskavva 82 riiki. Üheks neist oli Rootsi. Sarnaselt Eestiga on seal eesmärgiks vähendada HPV-ga seotud vähijuhtumeid ning palju kannatusi põhjustavate vähieelsete seisundite arvu.

Rootsis esineb igal aastal umbes 800 HPV-ga seotud vähijuhtu naistel ja 300 meestel. HPV-ga seotud emakakaelavähi esmajuhte on keskmiselt 500 ning raskesse haigusse sureb 150 naist aastas.

Rootsis töötava epidemioloogi Tiia Lepa sõnul on seal HPV vaktsiin riiklikus immuniseerimiskavas alates 2010. aastast ning vaktsineerimisega tegelevad ennekõike koolide tervishoiutöötajad. „Sihiks on saavutada vähemalt 90%-ne hõlmatus ja töö selle nimel käib. Hõlmatus riiklikul tasandil on umbes 80% ning see varieerub maakondade, valdade ja üksikute koolide vahel,“ selgitas Lepp ühe meie põhjanaabri olukorda.

„Suurem osa vanematest vaktsineerib oma lapsi ning suhtumine on valdavalt positiivne. Sarnaselt teistele riikidele esineb ka seal kõhklevaid ja negatiivseid hoiakuid,“ lisas epidemioloog. Oluline on, et iga lapsevanem saaks otsuse tegemiseks piisavalt palju usaldusväärset informatsiooni.

Vaktsiini ohutuse uuringutesse investeeritakse üle maailma hulgaliselt aega ja energiat. Rootsis (ja Taanis) on läbi viidud seni suurim HPV vaktsiini ohutuse alane teadustöö. Tänu üleriiklikele tervishoiuregistritele oli võimalik võrrelda kahes riigis aastatel 2006-2013 kokku enam kui kolme miljoni 18-44-aastase HPV vastu vaktsineeritud ja mittevaktsineeritud naise terviseandmeid. Vaatluse alla võeti 45 tõsise kroonilise haiguse esinemine mõlemas grupis. Uuringu tulemused (avaldatud ajakirjas Journal of Internal Medicine, 2017) kinnitasid HPV vaktsiini ohutust ehk tõsiseid kroonilisi haiguseid esines nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata grupis sarnases mahus.

HPV vaktsiini tõsiste kõrvalmõjude puudumist kinnitas ka teine mahukas uuring, mis võrdles Rootsis ja Taanis ligi miljoni 10-17-aastase vaktsineeritud ja vaktsineerimata tütarlapse terviseandmeid (avaldatud ajakirjas Immunologic Research, 2013).

Rootsis on tähelepanu pööratud ka vaktsiini efektiivsusele. Näiteks kontrolliti seal 13-22-aastaste tüdrukute ja naiste seas HPV kõige ohtlikumate (ja potentsiaalselt vähki põhjustavate) tüvede esinemist 2012-2013 aastal. Uuringu tulemusena leiti, et võrreldes 2008. aastaga olid näitajad langenud 45-49%. Samuti on täheldatud kondüloomide (muutused limaskestadel) esinemissageduse vähenemist 25% võrra.

Lepa sõnul tugineb Rootsi edulugu efektiivsele infojagamisele. „Koolitervishoid peab olema hästi ettevalmistatud, et vanemate ja tüdrukute küsimustele vastata. Edu põhineb lapsevanemate usaldusel,“ võttis ta kokku. Hetkel kaalutakse Rootsis ka poiste lisamist riiklikku HPV-vastasesse vaktsineerimisprogrammi.