Ehmatav kogemus: ma ei taha enam kunagi arstilt kuulda, et mu emakakaelal on vähieelsed muutused!
Noorel ja igati tervel naisel diagnoositi paar aastat tagasi HPV viiruse põhjustatud pahaloomulised rakumuutused emakakaelas. Kirurgilise sekkumise käigus eemaldati lokaalselt kahjustunud rakud ning Nele otsustas ühtlasi ennast vaktsineerida HPV viiruse vastu, tagamaks endale edaspidiseks meelerahu. Enne vaktsineerimist tuli lahendada aga veel üks olukord. Nimelt jagas ta oma mõtteid vaktsineerimise osas ka emaga, kes pelgas võimalikke vaktsineerimise tagajärjel tekkinud tüsistusi ja oli tütre otsuse pärast mures.
Lähedaste mure
Laose sõnul oli ta ema lugenud internetist informatsiooni HPV vaktsiini võimalike ohtude kohta. „Elame ajastul, kus väga palju informatsiooni edastatakse nii, et see paistab objektiivne ja teaduslikult tõestatud,” tõdeb Laos.
„Lugesin palju erinevaid allikaid, konsulteerisin arstidega ning usaldades nii neid kui teadust võtsin vastu otsuse enda tervise eest hoolitseda ja vaktsineerida, et kaitsta end operatsioonijärgselt edaspidi ka agressiivsete viirusetüvede eest,” räägib Laos oma otsusest, mis sündis peale hirmutavat diagnoosi ja operatsiooni.
Alates 2006. aastast on sarnaselt Nelele maailmas rohkem kui 100 miljonile inimesele manustatud kokku üle 270 miljoni vaktsiinidoosi ning enne Eestit jõudis HPV vaktsiin riiklikusse immuniseerimiskavasse 82 riigis.
Fotoreportaaž lähedastele
„Me pelgame seda, millega ei ole isiklikult kokku puutunud ning mille osas kogemused puuduvad,” mõtiskles Nele ema tunnete üle. Ema mure maandamiseks ja talle isikliku kogemuse andmiseks otsustas Nele vaktsineerimispäeva tundeid ja mõtteid temaga jagada, tehes tervest päevast fotoreportaaži. Laos märkis üles emotsioonid ja enesetunde alates taksoga Pelgulinna haiglasse sõidust kuni vaktsineerimispäeva õhtuni. Nii sai ema näiteks lugeda, et Nele on taksos, peale seda arutas meditsiiniõega veel kord vaktsiini kõrvalmõjusid ning konsulteeris, mida samal päeval teha ei tohi (näiteks sauna või ujuma minna). Peale vaktsineerimist istus ta paar minutit ja kogus end, sest lihasesse tehtud süst oli valus. Nele lubas iseendale, et hoolitseb enda eest päeva lõpuni korralikult.
Nüüd märkmeid sirvides tõdeb ta, et mõjud olid pigem psühhosomaatilised, näiteks haigla keskkond tekitas ärevust. „Peale süsti oli mul enesetunne hea, puudusid nii pearinglus kui iiveldus. Hoolitsesin selle eest, et sööksin korralikult. Peale sööki tekkis kerge pearinglus. Keha oli pisut soojem, kuid palavikku polnud, süstikohas oli mõningane lihasvalu,” kirjeldab Nele vaktsineerimisjärgset enesetunnet. Tagantjärele on tal hea meel, et fotoreportaaži tegi ja sel moel kalli inimese muret leevendas.
Nüüdseks on Nelel tehtud kõik kolm vaktsiinisüsti, mis annavad talle edaspidi kaitse üheksa kõige agressiivsema HPV viiruse tüve vastu. Eestis on kokku alates 2006. aastast HPV vastu tehtud ligikaudu 32 000 süsti ning Ravimiametile on selle aja jooksul saadetud neli teatist, mis kirjeldasid kiiresti mööduvaid kõrvaltoimeid, nagu Nelelgi.
Peale vaktsineerimist on Nele süda rahul ja ta on kindel, et sellist kogemust enam ette ei tule. „Emaga oleme vist seni vaktsineerimise osas erineval arvamusel, kuid aksepteerime üksteise mõtteid,” räägib Nele. „Viirusest tingitud haigused on kordades õudsemate tagajärgedega kui väike ebamugavustunne vaktsineerimisel,” on ta oma otsusega rahul.
