Zika-viirus ei ole kuhugi kadunud ja ohustab ka sind! Kui oled rase või soovid rasestuda, pead neid asju troopikasse reisides teadma ja arvestama!

Zika on peamiselt sääskedega Kesk- ja Lõuna-Ameerikas leviv Flavivirus perekonda kuuluv RNA-viirus. Enamasti kulgeb tema poolt põhjustatud haigus sümptomiteta, mõnikord esinevad kerged haigusnähud (palavik, lööve, liigese-, lihas- või peavalu, silmapõletik) ja harva esineb tõsisemaid neuroloogilisi tüsistusi. Milliseid ohte Zika-viirus endast kujutab, kuidas nakatumist vältida ning nakatumise kahtluse korral käituda, räägib SYNLAB meditsiinilabori infektsioonhaiguste valdkonna juht dr Paul Naaber.

Miks on Zika oluline?

Kuigi Zika-viirus avastati juba 70 aastat tagasi tõusis see üldsuse huviorbiiti alles 2015. aastal. Põhjuseks oli haigestumise oluline tõus Ameerikas (Brasiilias oli 2015. aastal ligi miljon Zika juhtu). Lisaks selgus, et rasedate nakatumisel võivad kaasneda lootekahjustused ning nakatuda võib ka sugulisel teel ning haigus võib seetõttu ohustades ka troopikast kaugel elavaid inimesi. Zika levikuala on viimastel aastatel oluliselt laienenud ja praegu levib viirus sääskedega ligi 50 riigis. Hinnanguliselt võib Zika sobivate keskkonnatingimuste tõttu levida suures osas troopilistes ja subtroopilistes piirkondades ohustades üle 2 miljardi inimese. Lisaks on mitmetes riikides kirjeldatud sisse toodud nakkuse levikut ainult sugulisel teel.

Miks tekivad uued epideemiad?

Selliste näiliselt äkki ilmuvate ülemaailmsete puhangute korral kerkib alati küsimus, kuidas epideemiad tekivad ja kas neid saab ette ennustada? Ajaloost teame esile kerkinud viirushaigusi nagu AIDS, SARS, MERS, sea- ja linnugripp jne. Enamasti on need viirused alguse saanud loomariigist. Ka Zika-viirus avastati esmaselt reesusahvidel (1947. aastal Ugandas Zika metsas) ning seda kirjeldati kui ahvide haigust, mis võib harva esineda inimesel. Miks hakkas Zika massiliselt inimestel levima, ei oska keegi täpselt öelda. Oletatakse, et oma rolli mängivad viiruse mutatsioonid, kliimamuutused ning Brasiilia epideemia põhjusena on pakutud ka 2014. aastal jalgpalli MM-ga seotud turismi. Hilisemad molekulaarsed uuringud kinnitavad, et Zika jõudis Polüneesiast (kus ta oli varem mitmeid puhanguid põhjustanud) Ameerikasse pigem 2013. aastal.

Kuna selliste epideemiate täpseid põhjuseid ei teata ning nende teket ette ennustada ei osata, kaasnevad nendega sageli mitmed vandenõuteooriad (nt ravimifirmade poolt korraldatud inimkatsed, ebakvaliteetsed vaktsiinid jne). Siinkohal peaks igaüks säilitama kriitilist meelt ning mitte uskuma kõike, mis internetis ja meedias leidub.

Keda Zika ohustab? Kuidas nakatumist vältida?

Oma soovitusi selles osas on andnud mitmed rahvusvahelised ja riiklikud organisatsioonid nagu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Ameerika Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (CDC).

Zika aktiivseks levikualaks on Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Okeaania ja Aasia riigid — piirkonnad kus elavad Zika-viirust levitavad Aedes sääsed (peamiselt liik A. aegypti). Kuna praegu pole veel valmis vaktsiini ega efektiivset ravi Zika vastu, on üldine soovitus Zika leviku piirkondadesse reisijatel vältida sääsehammustusi, kasutades sääsetõrjevahendeid ning katvat riietust. Zika-viirust kandvad sääsed on aktiivsed eelkõige päeval, mistõttu pole abi öösel kasutatavatest sääsevõrkudest (mis aga on olulised malaaria ennetamisel).

Kuna üks suuremaid hirme on Zikast põhjustatud lootekahjustused, on tungiv soovitus vältida ohupiirkonda reisimist lapseootel naistel ja neil, kes planeerivad lähiajal rasedust. Lisaprobleeme tekitab viiruse võime levida ka sugulisel teel nii mehelt naisele kui ka homoseksuaalse vahekorra ajal mehelt mehele. Kui kaua Zika organismis püsib ning võib partnerit nakatada, pole lõplikult teada, kuid üksikutel juhtudel on viirust leitud mitmeid kuid peale haiguse avaldumist nakatunu seemnevedelikus. Üldiselt on peale Zika levikupiirkonnas viibimist naisel suurim oht nakkust suguliselt levitada 8 nädalat ja mehel 6 kuud, mistõttu tuleks peale reisilt saabumist selle perioodi vältel kasutada kondoomi. Kui aga mees saabub ohupiirkonnast koju raseda naise juurde, soovitatakse kasutada kondoomi kuni raseduse lõpuni.

Kas Zika võiks põhjustada puhanguid Euroopas?

On näidatud, et Euroopa lõunapoolsemates piirkondades elav sääsk Aedes albopictus on võimeline nakatuma Zika-viirusega ja seda levitama (kuigi halvemini kui A. aegypti). Siiski on eksperdid seda meelt, et hetkel on epideemia oht Euroopas väga madal ebasobivate kliimatingimuste tõttu. Samas näeme, et aja jooksul on mitmed vektoritega levivad haigused liikunud järjest põhjapoole. Nii et pole kindlust ka Zika leviala laienemise osas Euroopasse, seda eriti kliima edasisel soojenemisel.

Millised on Zika-viiruse sümptomid?

80% haigusjuhtudel ei esine sümptomeid. Haigusnähud esinevad ühel nakatunul viiest — nendeks on tüüpiliselt kõrge (üle 38,5ᵒC) palavik, peavalu, mittemädane silma sidekesta põletik, näolt kehale leviv nahalööve, lihas- ja liigesvalu ning liigesturse. Haiguse kulg on tavaliselt kerge ja umbes nädalaga iseparanev, kuid haigusjärgselt võib välja kujuneda jõuetusseisund. Zika viirus võib põhjustada Guillain-Barré sündroomi, raseda nakatumisel loote väärarenguid ja mikrotsefaaliat (aju arengu peatumine ja väikese pea sündroom) vastsündinul

Kuidas saada teada, kas olen nakatunud Zika-viirusesse?

Kahtlust Zika infektsiooni suhtes on võimalik kinnitada laboratoorsete uuringutega meditsiinilaboris. Kõige täpsemini saab diagnoosida haigust selle ägedas staadiumis (1-2 nädalat peale haigusnähtude algust). Sellisel juhul on kõige kindlamaks diagnoosimise võimaluseks viiruse RNA määramine veeniverest või uriinist.

Hiljem saab hiljutist või varem põetud haigust kindlaks teha antikehade määramisega vereseerumist. Antikehade määramisel on probleemiks võimalikud ristreaktsioonid teiste Zika-le sarnaste viiruste nakkuse korral. Nii näiteks levib samade sääskedega ja samades piirkondades Dengue viirus, mille poolt põhjustatud haigus kulgeb Zika nakkusele sarnaselt (kuid ei põhjusta loote kahjustusi).

Eelkõige tuleks testida rasedaid, kes on viibinud riskipiirkondades. Samuti tuleks uurida riskipiirkondadest naasnud isikuid kellel on esinenud Zika-le viitavaid kaebusi ning riskipiirkondadest lapseootel naise juurde saabunud mehi.

Zika-viirusesse nakatumise kahtluse korral tuleks pidada nõu ka nakkushaiguste spetsialistiga.