Antidepressantide kõrvaltoimed ei ole ületamatu probleem — enamasti on need ohutud ja mööduvad!

Depressiooni ja ärevushäirete raviks määratakse sageli antidepressante, eriti kui häire on raske, põhjustab olulisi kannatusi ja alandab töövõimet ning toimetulekut. Nimest hoolimata ei kasutata antidepressante ainult meeleoluprobleemide korral, suurel osal neist on ka erinevate ärevushäirete näidustused. Psühhoteraapiast võib sageli olla sama palju abi, kuid tihti tuleb parema tulemuse saavutamiseks kombineerida mõlemaid meetodeid.

On täiesti loomulik uurida, kas sulle määratud pikaajaline ravi tekitab ka kõrvaltoimeid. Enamik tänapäevaste antidepressantide kõrvaltoimeid on ohutud ja mööduvad, esinevad enamasti ravi alguses ning teatud nõksudega on võimalik nendegi tõenäosust vähendada. Abi võib olla näiteks väiksema annusega alustamisest, väsimust tekitava rohu võtmisest pigem õhtuti jne. Igal inimesel kõrvalnähte ei tekigi ning ravimid on oma kõrvaltoimete profiili poolest väga erinevad. On hea, kui arstini jõuab info ka varem kasutatud ravimite kohta. Võimalikud koostoimed muude ravimitega oskab arst samuti välistada. Kõikidest e-lahendustest hoolimata on alati hea, kui ka patsient oskab täpsustada, milliseid teisi ravimeid ta võtab.

Eesmärk ei ole inimese tuimaks tegemine

Üsna tihti võib kuulda arvamust, et antidepressandid võtavad ainult tunded ära. Tundeelu tuimenemine või apaatsus on tõepoolest mõnede ravimite võimalik kõrvaltoime. Peab teadma, et ravimi määramise eesmärk ei ole kunagi inimese tuimaks tegemine. Häda on muidugi selles, et tuimus ja ükskõiksus võib ilmneda aeglaselt pikaajalise ravi käigus ning jääda avastamata, kui inimene ise ei kurda. Kui selline kõrvaltoime ilmneb, siis tuleb annust kohandada või mõelda ravimi vahetamise peale, kui ravimi jätkamine veel vajalik on. Ka depressioon ise võib mõjuda nii, et inimene muutub apaatseks ega tunne enam huvi ega rõõmu asjade vastu. Sama kehtib osaliselt ka teise kardetud probleemi kohta, milleks on seksuaalsed kõrvaltoimed. Neidki ei teki kõigile ning mõnedel ravimitel see kõrvalnäht praktiliselt puudub.

Aega ja kannatust!

Sõltuvust antidepressandid ei tekita. Mitmeid ravimeid ei saa lõpetada järsult, kuid võõrutusnähud üksi ei tähenda veel sõltuvust. Antidepressandid ei tekita tungi aine tarvitamise järele ega muid sõltuvusele iseloomulikke probleeme. Mõnikord on vaja aega ja kannatust, kuid ärajäämanähtude pärast antidepressantravi lõpetamata ei jää. Sõltuvus ei ole ka see, kui inimene vajab pikaajalist ravi. Depressioonid võivad korduda ning kui neid on elus juba mitmeid, siis on ravikuurid päris pikad.

Rahustid ja rahustisarnased uinutid on hoopis teistsuguse toimega ega ole antidepressantidele alternatiiviks. Arst võib määrata rahustit lühiajaliseks tarvitamiseks näiteks ärevushäire ravi algusjärgus.

Ükski ravim ei võta ära vajadust saada korda muud asjad oma elus, olgu see siis näiteks unerütmi korrastamine unehäirete ja väsimuse korral, alkoholiga liialdamisest loobumine ja vajadusel abi otsimine, pere- ja paarisuhete probleemide lahendamine ning selleks tarvidusel pereterapeudi poole pöördumine, eluviiside tervislikumaks muutmine jne. Kui arst soovitab ka ravimit, siis tasub oma kahtluste ja kartuste kohta julgelt küsida.