Arstid räägivad diabeedi epideemiast! Need on asjad, mida iga inimene peaks diabeedi kohta teadma

Arstid räägivad diabeedi epideemiast. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel elab selle diagnoosiga enam kui 200 miljonit inimest üle kogu maailma. Haigestunute arv kasvab iga aastaga.

Suhkruhaigus ehk diabeet on meie aja kõige levinum krooniline haigus. Ühelt poolt on diabeeti hästi uuritud ning need patsiendid, kes suhtuvad tähelepanelikult oma organismi ning järgivad arsti poolt etteantud raviskeemi, elavad täisväärtuslikku elu. Teisalt kasvab suhkruhaigete arv kogu maailmas geomeetrilises progressioonis. Seda seetõttu, et me tarvitame rohkem kaloreid, kui kulutame, liigume vähe ning oleme liiga hõivatud, et kuulata oma organismi saadetud signaale.

Diabeedi kaks tüüpi

Esimesel juhul toodab organism liiga vähe insuliini. Teisel juhul ei suuda organism toodetud insuliini efektiivselt ära kasutada.

I tüüpi haigestuvad lapsed ning kuni 30-aastased noored. Haigust ei ole võimalik täielikult välja ravida, ent võib õigeaegselt diagnoosida ning vältida seega raskeid tagajärgi tulevikus.

II tüüp on täiskasvanute haigus. Reeglina tekib haigus liigsest kehakaalust ja/või vähesest füüsilisest aktiivsusest. Suur osa on siin ka pärilikkusel. Seega, kui peres on diabeetikuid, tasuks kõikidel pereliikmetel jälgida tervislikke eluviise.

Profülaktika

Diabeedi profülaktikaks ongi lihtsad tervislike eluviiside reeglid:

• Ürita liikuda iga päev vähemalt 30 minutit (arvesse läheb ka tavaline jalutuskäik mõistlikus tempos).
• Harju õigesti toituma, vähenda suhkru ja küllastunud rasvade kasutamist.
• Jäta suitsetamine.
• Kontrolli igal aastal oma veresuhkru taset.
• Hoia oma kehakaal kontrolli all.

Diabeet ja geneetika

I tüübi diabeet on immuunsussüsteemi defekt. Kui näiteks mõlemad vanemad on I tüübi diabeetikud, siis on tõenäosus, et nende laps sünnib sama haigusega, 20%. Kui üks vanematest on haige, siis on risk 3-5%. Kui aga vanematel on II tüüpi diabeet, siis tõenäosus, et nende lastel tekib diabeet pärast 40. eluaastat, on 60%.

Kui sinu lähisugulased on haigestunud II tüübi diabeeti ja kui sinul on kalduvus 40-45aastaselt kaalust juurde võtta ning sul on tekkinud kõrge vererõhk, siis tuleks kindlasti oma veresuhkru taset kontrollida.

Suhkur, rasv ja liigne kehakaal

Liigne kehakaal on üks peamistest diabeedi riskifaktoritest. Seetõttu on profülaktika lihtne — tuleb kontrollida kehamassi indeksit. Kui oled juba ülekaaluline, ent võtad alla 10-15%, hakkab ka suhkrutase sinu veres kohe langema. Kuidas siis seda saavutada? Poes loe kaupade etikette. Tuleb ju kontrollida mitte ainult suhkrusisaldust, vaid ka rasva ja lihtsate süsivesikute hulka. Kas tead, et sinu lemmikjuustus on 40% rasva? Ning kompvekkides, šokolaadis, magusates gaseeritud jookides ja keedistes on tohutu hulk lihtsaid süsivesikuid? See, kes tahab terve olla, peaks keelduma töödeldud toitudest. Näiteks vorstist, mille koostist sa tegelikult ei saagi teada. Selle asemel pane oma võileivale tükk keedetud loomaliha.

Kasulikud süsivesikud

Süsivesikud peaksid moodustama toitumise aluse. Kui oled dieedil, milles pole süsivesikuid, hakkab sinu organism saama suhkrut valkudest ja rasvadest, seejuures hakkavad kujunema ketoonid ehk omalaadsed toksiinid. Süsivesikutest ei tohi täielikult loobuda ka siis, kui oled dieedil.

Ratsionaalne toitumine: süsivesikud — 60%, valgud — 12-15%, rasvad — 25%.

Suhkur ja enneaegne vananemine

Kosmeetikud väidavad, et kui inimene sööb palju magusat, vananeb ta nahk kiiremini. Endokrinoloog võib kinnitada, et inimene, kes tarbib liiga palju magusat, on peagi ülekaaluline. Liigse kehamassiga inimesel on aga kõrge risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, sealhulgas hüpertooniatõppe ja diabeeti. Sellises olukorras halveneb naha seisund vältimatult. Ei saa päris kindlalt öelda, et naha vananemine on seotud magusa söömisega. Fakt on aga see, et haige inimene näeb tervest inimesest palju halvem välja

Müüdid, millesse ei tasu uskuda

1. Rukkileib on nisust kasulikum. Suhkru seisukohast mõjutavad nii rukis kui ka nisu organismi ühtemoodi.
2. Tatar on diabeetikutele väga kasulik. Tegelikult mõjutab tatar organismi samuti kui teisedki kruubid.
3. Sööd palju kommi, jääd suhkruhaigeks! Siin leidub kübeke tõtt. Kontrollimatu maiustamine tingib kehakaalu tõusu, see võib aga põhjustada diabeeti. Ent inimest ei saa sööta üksnes kommidega, peab ka midagi muud lisama. Näiteks sõid korraga tühjaks terve kommikarbi ning midagi hullu ei juhtugi. Ent tekib küsimus: miks sa sõid? See võib olla vale toitumisharjumus, võib aga olla diabeedieelne sümptom. Kindluse mõttes tuleks spetsialisti juurde minna.
4. Need, kes oma tervise eest hoolt kannavad, peavad suhkru asendama meega. Endokrinoloogi seisukohalt on mesi ikka seesama suhkur. Organismile on ükskõik, millise süsivesikute allika oled valinud. Jah. Mesi sisaldab teatavat hulka kasulikke aineid. Kui aga oled suhu pistnud 1-2 teelusikatäit mett, siis on nende ainete sisaldus niivõrd väike, et ei mõjuta organismi mitte kuidagi.

Allikas: Domašni Otšag, veebruar, 2018