Keskealiste naiste probleem: kuidas vältida jalgade deformeerumist, et kaunite kingade kandmine pelgalt unistuseks ei jääks?
See on üpris paljude veidi üle keskealiste naiste probleem. Mida teha? Kuidas jalgade deformeerumist vältida ja ravida, et kaunite kingade kandmine pelgalt unistuseks ei jääks? Nõu jagab Estmedica kliiniku arst Andrei Detotšenko, kes on jalalaba deformatsiooni raviga tegelenud juba 10 aastat.
Kitsad kingad ja geneetika
Doktori sõnul kimbutavad eestlasi erinevad jalalaba deformatsioonid, mis on tihti tingitud valede jalanõude kandmisest, aga ka geneetilisest soodumusest. “Kõige sagedamini pöördutakse meie poole hallux valgus’est, haamervarbast ja rahvakeeli nimetatud kukekannusest tingitud muredega,” sõnab Detotšenko. Kahe esimese nimetatud haiguse puhul on tegu varvaste ebaloomuliku kõverdumisega, viimane tähendab aga talla all oleva sidekoe põletikku. Peamiselt soodustab selliseid jalalaba deformatsioone vale kujuga või valest materjalist jalatsite kandmine. “Liiga kitsa liistuga, õhukese tallaga või kõrgete kontsadega kingad koormavad jalgu ning tulemuseks on pidevalt paistes ja kurnatud jalad,” ütleb doktor ja lisab, et selliste jalatsite pikaajaline kandmine põhjustab ka varvaste moondumist ning valulikkust. Lisaks valede kingade kandmisele tekitab jalalaba deformatsioone ka geneetiline eelsoodumus, mistõttu võib taolisi probleeme kohata terve suguvõsa naistel, mõnel juhul ka meestel.
Suure varba kõverdumine ehk hallux valgus
Detotšenko sõnul on läbi aegade kõige keerulisemaks ja ebameeldivamaks jalalaba haiguseks peetud suure varba kõverdumist ehk jalanukki, mille meditsiiniliseks terminiks on hallux valgus. “Väikesed jalanukid tavaliselt suurt valu ei põhjusta ja vaevusi saab leevendada näiteks ortopeediliste jalanõudega. Kui aga kõverdunud suur varvas hakkab rõhuma teist varvast, on vaja juba tõsisemat ravi,” lisab doktor.
Tänapäeval ravitakse kaasaegseid ravimeetodeid pakkuvates kliinikutes hallux valgust võrreldes iganenud avatud lõikusega palju valutumalt ja mugavamalt. “Uus tehnoloogia vähendab lõikuse traumat ja muudab armide tekkimise riski minimaalseks. Jalga ei jää mingeid metallelemente ja lõikusest taastumine on paremini prognoositav ning väiksema infektsiooniriskiga,” räägib Detotšenko. Parimate tulemuste saavutamiseks soovitatakse pärast lõikust kanda kaks nädalat spetsiaalseid jalanõusid, mis vähendavad survet opereeritud piirkonnale. Kuue nädala möödudes saab taas oma igapäevaseid jalanõusid kandma hakata.
Haamervarvas
Haamervarbaks nimetakse teise, kolmanda, neljanda ja viienda varba deformatsiooni, mille puhul on deformeerunud varvas keskmisest lülist ülespoole painutatud. Haiguse algstaadiumis allub haamervarvas küll kergesti ravile, kuid probleemi süvenedes on vaja juba kirurgilist sekkumist. “Kui hallux valguse peamiseks põhjustajaks on lampjalgsus ja kõõluste sidemete aparaatide nõrkus, siis haamervarba teket soodustab kõige enam ebasobivate jalanõude kandmine,” lisab arst. “Moekad kitsa ninaga kingad suruvad varbad ebaloomulikult kokku, pannes need sundasendisse, mille tulemusel kõõlused jäigastuvad ja ei suuda enam varbaid sirutada.”
Detotšenko sõnul tuleks esimeste haigusnähtude ilmnedes vahetada kitsad jalatsid avara ninaosaga jalanõude vastu. Lisaks soovitab doktor teha erinevaid harjutusi varvaste sirutamiseks. Näiteks võiks põrandalt varvastega väikseid esemeid tõsta või proovida talla all olevat riiet kortsutada.
Väga deformeerunud varvaste puhul on vaja aga kirurgilist sekkumist. Varvastele tehakse väikesed, 5-7-millimeetrised avaused ja varbad lükatakse sirgeks. Selline protseduur ei vaja kipssidet ega implantaate. Päevakirurgias tehtud protseduuri järel võib varvas natuke punetada, olla turses ja kergelt jäik. Esimestel päevadel ei soovitata pikalt kõndida ja jalgu tuleks hoida võimalikult tihti üleval. Täielik taastumine võtab aega 2-3 päeva. Kuna tavaliselt aga esineb haamervarvas koos hallux valgus’ega, siis mõlemat koos opereerides tuleb arvestada pikema paranemisajaga.
