Nõelravi kiidavad ka arstid ja füsioterapeudid — miks peaksid sina seda proovima?
Kui sa ei ole nõelravi ehk akupunktuuri kunagi proovinud, siis pead seda võib-olla mingisuguseks müstiliseks idamaiseks uskumusravimeetodiks. Sellega lasevad ennast arstida siiski täiesti tavalised inimesed. Paljud arstid ja füsioterapeudid, kes muidu alternatiivsetesse ravimeetoditesse ei usu, on õppinud nõelravimeetodit kasutama. Nad on lihtsalt jõudnud arusaamisele, et nõeravi toimib.
Nõelravi mõju on proovitud juba peaaegu 4000 aastat. Algselt Hiinas väljaarendatud raviviis on nüüd juba aastakümneid tagasi leidnud endale kindla koha ka läänemaises arstiteaduses. Seda soovitatakse ühe võimaliku ravimeetodina mitmesuguste haigusseisundite korral.
Nõelraviprotseduure tehes torkab vastava koolitusega tervishoiutöötaja imepeeni nõelu akupunktuuripunktideks nimetatud ülitundlikesse ja helladesse kohtadesse meie kehas. Need on masseerides sõrmede all liikuvad väikesed sõlmekesed, millele vajutamisel masseeritav võib võpatada või aietada.
Peaaegu juuspeene akupunktuurinõela tipp läheb vaid mõne millimeetri sügavusele naha alla. See ei tee rohkem valu kui sääsetorge. Nõeltel lastakse mõjuda 10–40 minutit. Traditsioonilise Hiina meditsiini õpetuse järgi märgivad akupunktuuripunktid nähtamatuid kanaleid, mida nimetatakse meridiaanideks. Punktidesse nõelu torgates püütakse mõjutada energiavooge, mis kulgevad piki meridiaane. Kui mõni kanal on ummistunud, annab see end tunda valuna või mingi muu sümptomina. Valupunktide nõeltega mõjutamine peaks vabastama lihased pingest ja leevendama valu.
Miks tasub proovida nõelravi?
Nõelravi on kindlasti katsetamist vääriv valu talitsemise abinõu. Oskuslikes kätes on see turvaline ravimeetod, mis on tänapäeval saadaval paljudes raviasutustes, vähemalt suuremates keskustes. Üldjuhul piisab 4–8 raviseansist, et pikemaks ajaks abi saada. Mõned võtavad migreeni raviks paar korda aastas 4–5-seansilise ravikuuri, et valu kontrolli all püsiks. Peale valu saab akupunktuuriga ravida mitmesuguseid teisigi vaevusi, nagu näiteks unetust, ängistust, liigset higistamist ja seedehäireid.
Paljud krooniliste valudega patsiendid on nõelravist abi saanud. Sellel ravimeetodil on väga vähe kõrvalmõjusid, mõnikord võib mõnel patsiendil pärast esimest raviseanssi esineda kerge peavalu, eriti siis, kui on ravitud kaela-õlapiirkonna vaevusi. Väidetavalt põhjustab kerget peavalu vereringe paranemine ja see, et jääkained lähevad lihastest liikvele.
Paljud räägivad, et on pärast raviseanssi hetkeks tundnud mõnusat eufooriat. Olemine on pehme ja kerge. Ühe mu patsiendi sõnul mõjus nõelraviseanss niisama lõõgastavalt, nagu oleks klaasi veini ära joonud. Nõelravijärgsel ööl on uni tavaliselt magus. Paljudel hakkab lihaspinge järele andma juba raviseansi ajal: lihastes tuntakse soojust ja kerget kihelust. Üldjuhul hakatakse valu leevendavat toimet tundma siiski alles pärast teist raviseanssi.