MÜÜDIPURUSTAJA | 12 tõde ja müüti valuvaigistitest

Kas kõik valuvaigistid toimivad ühtemoodi? Kas ühel ja samal ajal võib kasutada erinevaid valuvaigisteid? Lahkame levinumaid müüte valuvaigistitest.

1. müüt. Apteegi käsimüügist ostetud valuravimeid ei tohi järjest pikalt kasutada

Tõde. Juhuslikku peavalu, menstruaalvalu, hambavalu või kerget lihasevalu võib vaigistada paar päeva käsimüügiravimiga. Kui valu ei taandu, vaid on tugev ja äkiline, tuleb minna arsti vastuvõtule. Viivitamine võib ravi pikendada.

2. müüt. Valuvaigistitel pole vahet

Müüt. Käsimüügiravimitest võib tarvitada paratsetamoolipõhist valuvaigistit või põletikuvastast ravimit, nagu ibuprofeen, ketoprofeen ja atsetüülsalitsüülhape ehk aspiriin. Põletikuvastased ravimid leevendavad lisaks valule ka põletikku. Ravimite mõju on väga individuaalne: see, mis sobib ühele, ei pruugi teist üldse aidata. Alati võib apteegist nõu küsida.

3. müüt. Kui üks valuvaigisti ei aita, võib võtta teist

Müüt. Eri nimedega ravimites võib olla sama toimeainet ja peab olema ettevaatlik, et ei saaks liiga suurt annust. Topelt võetud ravimi toime ei ole kahekordne, küll aga võivad seda olla kõrvalnähud. Arsti välja kirjutatud ja käsimüügist ostetud valuvaigisteid ei tohi võtta samal ajal. Kui retseptiravim ei aita, tuleb arstiga nõu pidada ja proovida teist ravimit.

4. müüt. Põletikuvastastel valuvaigistitel võivad olla tõsised kõrvalnähud

Tõde. Kui põletikuvastaseid valuvaigisteid tarvitada liiga kaua, võib see kahjustada mao limaskesta ja tekitada verejooksu. Mõnel kasutajal ilmnevad kõhuprobleemid. Eriti ettevaatlikud peaksid olema eakad ja need, kellel on palju erinevaid haigusi ja hädasid. Astmahaigetel võivad põletikuvastased valuvaigistid kitsendada ohtlikult bronh

5. müüt. Paratsetamool ei ole turvaline ravim

Müüt. Paratsetamool on turvaline, kui kasutada seda õigesti. Siiski võib suur ühekordne annus või pikalt kestnud suurte annuste võtmine tekitada tõsise maksakahjustuse. Kui kasutada ravimiga samal ajal alkoholi, kasvab risk veelgi. Tuleb järgida ravijuhiseid.

6. müüt. Aspiriini kasutatakse muuks otstarbeks, mitte valu vaigistamiseks

Tõde. Atsetüülsalitsüülhappepõhiseid ravimeid ei soovitata enam esmaseks valuvaigistiks, kuid väikeste annustena vedeldavad nad verd, aitavad vältida trombe ning võivad ennetada jämesoolevähki ja südamehaigusi.

7. müüt. Valuvaigistite kasutamise tagajärjel võib tekkida ravimisõltuvus

Nii ja naa. Retseptita müüdavatest valuvaigistitest ei teki füsioloogilist sõltuvust, kuid nende tarvitamisest võib tekkida halb harjumus. Retseptiga müüdavad opioididepõhised ravimid võivad aga tekitada kiiresti tugeva ravimisõltuvuse. Sõltuvust võivad tekitada ka kombineeritud ravimid, nagu näiteks paratsetamooli ja kodeiini kooslus.

8. müüt. Valuvaigistid võivad tekitada peavalu

Tõde. Kui kasutada valuvaigisteid tihedamalt kui kolmel päeval nädalas rohkem kui kolme kuu jooksul, võib tekkida ravimitest tingitud peavalu.

9. müüt. Lastele on paratsetamool parim ravim

Tõde. Õigesti kasutatuna on paratsetamool lastele kõige parem valu- ja palavikuravim. Paratsetamooli soovitatakse ka rasedate valuvaigistiks.

10. müüt. Põletikuvastased valuvaigistid aitavad kõige paremini menstruaalvalude vastu

Tõde. Põletikuvastane ravim ibuprofeen takistab hormoon prostaglandiini moodustumist ja see vähendab menstruaalvalusid. Ravimit peab võtma võimalikult vara, et valu ei jõuaks tekkida. Kui põletikuvastased ravimid tekitavad kõrvalnähtusid, võib võtta paratsetamooli.

11. müüt. Depressiooni- ja epilepsiaravimid aitavad ka valu vastu

Tõde. Pole vaja ehmuda, kui arst kirjutab valu vastu väikese annuse depressiooni- või epilepsiaravimeid. Näiteks vanema põlve tritsüklilisi depressiooniravimeid kasutatakse närvivalude ja migreeni ennetamiseks.

12. müüt. Enne kõva trenni peaks võtma põletikuvastast valuvaigistit

Müüt. Valu on märk sellest, et organismis pole kõik korras. Kui peita valu ravimiga, võib treenida nii, et see kahjustab keha.

Allikas: kodus.ee