Oluline teada: miks süda vahepeal "rütmist välja" läheb
Viimastel aastatel on leitud üha rohkem uneprobleemide ning südame rütmihäirete vahelisi seoseid, eelkõige puudutab see obstruktiivset uneapnoed, kirjutab 4 Kliiniku pulmonoloog dr Ott Kiens.
Obstruktiivse uneapnoe (OSA) korral on tegemist kurgu ja suulae piirkonna kokkuvajumisega une ajal. Tavaliselt kaasneb sellise hingamisseiskuse episoodiga hapnikusisalduse langus veres ning episoodi lõpetab ärkamine. Tihti esineb norskamist. Uneapnoe tekkeriski suurendab ülekaalulisus. Sõltuvalt uneaegsete hingamispeetuste arvust, jaotatakse OSA erinevatesse raskusastmetesse.
OSA levinuim ravimeetod on ravi positiivrõhu (CPAP) aparaadiga. Positiivrõhu aparaat hoiab uneapnoe haige hingamisteed une ajal avatuna, kasutades selleks mehhaanilist rõhku. Seeläbi hingamispeetuste hulk väheneb ning uneapnoe negatiivsed tervisemõjud taanduvad.
OSA esinemissagedus on tõusutendentsiga ülemaailmse ülekaalulisuse epideemia tõttu. Keskmise- raske raskusastme obstruktiivse uneapnoe levimus üle 30 aastastel täiskasvanutel on 10-40% vahemikus.
Obstruktiivse uneapnoe korral tekivad uneaegselt mitmed muutused, mis soodustavad südame rütmihäirete teket, seetõttu esineb OSA puhul südame rütmihäireid tavalisest enam. Lisaks süveneb oht haigestuda aju- ja südameinfarkti ning suhkrutõppe.
Kõige rohkem on uuritud kodade virvendusarütmia ja OSA omavahelisi seoseid. Kodade virvendusarütmia (FA) on üks enamlevinud südame rütmihäireid. FA puhul on häiritud südame kodade ja vatsakeste vaheline koostöö. Lihtsustatud kõnepruugis öeldakse kodade virvendusarütmia kohta ka, et „süda on rütmist ära”. FA tavalisemad sümptomid on südamekloppimine, õhupuudus, väsimus ning pingetunne rinnus. FA diagnoosimiseks kasutatakse enamasti EKG- d ehk „südamefilmi” või ööpäevast südamerütmi jälgimist.
OSA viib FA esinemissageduse suurenemisele. Obstruktiivse uneapnoega FA patsientidel on haigussümptomid raskekujulisemad ja need patsiendid vajavad sagedamini haiglaravi. Kodade virvendusarütmia ravimeetodid töötavad OSA puhul halvemini. Seetõttu soovitatakse FA all kannatavate patsientide täpsemat uurimist obstruktiivse uneapnoe olemasolu suhtes.
On näidatud, et obstruktiivse uneapnoe ravi CPAP aparaadiga vähendab kodade virvendusarütmia teket ning leevendab sellega seotud kaebuseid. Siinkohal tuleb rõhutada, et CPAP aparaadi ülaltoodud positiivsed mõjud on võimalikud vaid CPAP ravi regulaarse kasutuse korral — igal öösel vähemalt 4 tundi öö kohta.
Kokkuvõtteks: ravimata obstruktiivne uneapnoe mõjutab südame tööd ning põhjustab südame rütmihäirete teket. Regulaarne ravi CPAP aparaadiga vähendab OSA ebasoodsaid mõjusid südame tööle. Julgustan omalt poolt kõiki kodade virvendusarütmiaga inimesi pöörduma unemeditsiini spetsialisti vastuvõtule kaasuvate uneprobleemide välistamiseks!
