Võõrasema armukadedusest laste vastu: kui mees jätab oma naise kõrvale ja hoolitseb rohkem laste eest, siis naine tunnebki ennast ohustatuna

Eile avaldasime ühe täna juba täiskasvanuks saanud naise lapsepõlvele tagasi vaatava loo sellest, kuidas tema ja ta vend pidid taluma n-ö "kurja võõrasema", kes suurest ebakindlusest ja isekusest pööras samm-sammult armastava isa oma laste vastu. Selle peale kirjutas kommentaariumis omapoolse arvamuse ka üks teine võõrasema.

“On mulgi olnud raskusi võõra lapse talumisega, aga põhjus polnud lapses ja tema seda möllu mu hinges pole kunagi isegi aimanud,” kirjutab ta. “Põhjus oli mehe käitumises ning kui mees jätab oma naise kõrvale ja hoolitseb rohkem laste eest, siis naine tunneb ennast ohustatuna ja kõrvale jäetuna, mis siis avaldub õeluses laste vastu.

Mitte iga mees ei suuda end jagada naise ja laste vahel. Mõnikord ei võta lapsed võõrasema omaks ja see tekitab ka naises ülearuse tunde.

Mina rääkisin mehega oma tunnetest ja olekust ja temapoolsest käitumisest. Kõik sai korda ja lapse arvates olen ma päris kallis tädi. Olen ka kiindunud mehe tütresse ja on rõõm tema kasvamist jälgida. Muideks kodutöödele saadab teda oma isa ja mitte midagi ülearust — oma tuba, prügid ja olenevalt päevast peab ka toidupoes käima."

Võõrasemad, jagage ka enda kogemusi võõraste laste kasvatamisega ja avaldage, kuidas saaks üks pere sellega hõlpsamini hakkama saada?