FOTOD JA VIDEO | Naisteka toimetaja käis testimas: kuidas tehakse HIV kiirtesti? Milline on negatiivne ja milline positiivne test?

Täna ja homme pakuvad Tervise Arengu Instituut (TAI) ja SA Koos HIV Vastu Tallinnas, Tartus ja Kohtla-Järvel võimalust teha tasuta HIV kiirtesti. Naistekas otsustas ka ise end testima minna ja uurida, millised arengud vahepeal HIV ohu teadvustamisega on toimunud.

5. juuni seisuga oli tänavu avastatud juba 91 uut HIV nakatumist. Kõige enam uusi nakatumisjuhte oli Tallinnas ja Harjumaal (53), Ida-Virumaal oli uusi juhte 22 ja Tartumaal 5. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9800 inimesel.

TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise keskuse vanemspetsialist Iveta Tomera kutsub kõiki ennast testima. „HI-viirus on tänapäeval krooniline haigus, mida saab ravimitega kontrolli all hoida, nii et edasi nakkumise oht peaaegu puudub. Kuid selleks peab olema oma nakatumisest teadlik,“ ütles Tomera. „Ennast regulaarselt testides hoolid nii enda kui ka oma partneri tervisest.“

SA Koos HIV Vastu looja ja juht Vilja Savisaar-Toomast: ega enne ei hakka ka poliitikud seda tõsiselt võtma, kui mõni poliitik kas ise saab viiruse või tema lähedane nakatub

Miks see HIV teema sinu südameasjaks on?

Avaliku elu tegelase ja poliitikuna on minu jaoks mõisetetamatu, et kui ma käin Euroopas ringi, kus leiavad aset vastavateemalised konverentsid, siis alati on kaardi peal Eesti punane, mis tähendab seda, et meil avastatakse Euroopa riikide seas aastas kõige rohkem uusi HIV juhtumeid. Ma ei saa sellest aru, miks see nii on ja minu jaoks on see riigi kodaniku ja poliitikuna oluline ja seetõttu hakkasingi sellega tegelema.

Ma näen, et sellega on vaja aktiivsemalt tegeleda, kui saada nakatanud inimene kohe ravile, siis ei saa ta küll viirusest terveks, aga seda on võimalik ravimite abiga nii madalale suruda, et ta ei ole enam nakkav teistele ja inimene saab elada täiesti normaalset pere- ja seksuaalelu ning naised saavad sünnitada normaalsel teel mitte-positiivseid lapsi.

Ma ei mõista, miks me ei suuda üles leida kõiki HIV-positiivseid inimesi, vaatamata sellele, et Eesti on nii väike riik ja me suudaksime testida ära enamiku oma elanikkonnast. Testimine on ju tegelikult ka ennetus ja nii on võimalik sellele epideemiale, ma julgen öelda, et see on epideemia, piir panna.

Kui suur probleem on see, et inimene teab, et ta on nakatunud, aga eirab seda teadmist ja levitab haigust edasi?

Ka see on probleem jah. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas töötamise jooksul olen ma näinud juba viite HIV-positiivset, kes on jätnud oma viiruse ravimata ja neil on kujunenud välja vereloomevähk ehk AIDSi staadium ja kahel juhul neist on olnud nii, et nad pole ennast kunagi ravinud. Kui küsin siis, miks see nii on, vastab 32aastane naine, kellel on kolmandas-neljandas staadiumis lümfoom, et ta ei pidanud seda vajalikuks. HIV-ga jääb alguses mulje nagu oleksid terve ja nakatunu ei tunne mitu aastat mingit muutust, aga siis alles hakkavad tulema teistsugused haigused. See on probleem.

Meie ja poliitikute töö ongi selgitada, et HIV ei ole ainult süstivate narkomaanide haigus, mis korralikele pereinimestele külge ei hakka. Viimase uuringu järgi, mis puudutas 2016. aasta andmeid, ilmnes, et tegelikult on HIV Eestis levinud heteroseksuaalide hulka ja kusjuures kannatada saavad ka 30+ naised. Loogika on siin tegelikult olemas: nad ehk otsivad endale uut meest ja kuna neil ei ole seksuaalharidust, siis nad arvavad ekslikult, et kondoomi peab kasutama ainult selleks, et mitte rasestuda. Nad ei saa aru, et kondoom on ennekõike vajalik haigestumise vältimiseks.

Sageli saavad inimeste jaoks südamelähedaseks just need asjad, millega neil on olemas isiklik kokkupuude. Kas sinul on samamoodi?

Ei ole. Ma olen visanud ka nalja, et ega enne ei hakka ka poliitikud seda tõsiselt võtma, kui mõni poliitik kas ise saab viiruse või tema lähedane nakatub.

Kui me suudaksime HIV testimise viia normaalselt Eesti tervishoiusüsteemi, nii, et seda tehtaks sama normaalselt nagu teisi vereanalüüse ja arst ei peaks enam teavitama patsienti eraldi, et HIV-testi tehakse ja küsima nõusolekut, vaid seda tehtaks rutiinse testina, oleks minu missioon selles vallas täidetud. Seni, kuni valitseb ühiskonnas arusaamine, et see on midagi väga erilist ja ainult teatud gruppi puudutav nakkushaigus, ei muutu midagi.

Mainisid, et riskigruppi kuuluvad ka 30+ naised, kes otsivad endale uut kaaslast, aga kuidas üldse öelda oma partnerile, et ta läheks testi tegema?

Kõigepealt ärge öelge, et lähme teeme testi, vaid esmalt tuleks ennast kaitsta ehk iga seksuaalvahekorra ajal tuleks kasutada kondoomi ja kui suhe on jõudnud juba mingisse kaugemasse faasi, siis kindlasti oleks mõistlik minna koos testi tegema.

Mainisid ka, et neil naistel pole piisavat seksuaalharidust. Kuidas täna selle teemaga koolides asjalood on?

Mainisid ka, et neil naistel pole piisavat seksuaalharidust. Kuidas täna selle teemaga koolides asjalood on?

Praegu ikkagi on olemas Seksuaaltervise Liit, kes seda teemat üsna põhjalikult on palju aastaid vedanud ja nad peavad koolides ka loenguid ning selleteemaline haridus on märksa paremal järjel, kui kaasaarvatud sel ajal, kui mina noor olin ja oma seksuaalelu alustasin. Praegused noored üldjuhul on teadlikud, et kondoom ei ole ainult rasestumisvastane vahend, vaid rasestumise vältimiseks on olemas täiesti teised vahendid ja võimalused ning kondoom on ikka eelkõige enda tervise kaitseks.

Seda, et olukord on parem, näitavad ka meie viimased testimised. Oleme neli aastat testinud erinevates Eesti linnades inimesi ja need andmete põhjal, mis me oleme saanud, võib öelda, et noored on palju teadlikumad ja vastutustundlikumad selles valdkonnas.

Ennast saab testida reedel, 8. juunil Tartus Lõunakeskuses kell 16-18 ja Kohtla-Järvel Vironia Keskusese juures testimisbussis kl 17-20. Laupäeval, 9. juunil ootab buss testijaid Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus kell 12-16.