“Ma olen täheldanud ka tavalistel pere ja puhkusereisidel käimistega — inimesed vaatavad nii viltu. Umbes et kuidas sa küll endale lubada saad selliseid reise ja oh, kui mul oleks raha, siis ma reisiks ka. Isegi mul ülemus ei taha palka tõsta, kuna ma reisin ju “nii palju” ja ju mul seda raha on üle. Ptüi, oksele ajab! Kui palju on selleks raha kogutud ja asjadest loobutud, selleks et minna ja saada kogemusi, näha maailma, teisi rahvaid ja elu. Mina jälle ei saa aru nendest, kes on paiksed ja ainult ostavad omale kalleid asju, mis lõppkokkuvõttes midagi ei anna. Reisimine on nii vabastav ja teraapiline. Kogud elamusi, mitte asju!”

Kas sina oled ka taolist suhtumist kogenud?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena