Oskus mõista teise inimese sisemist seisundit on empaatia kognitiivne külg. Ent võime läbi elada teiste inimeste tundeid kui omasid on emotsionaalne külg.

Kõik saab alguse lapsepõlvest. Kui perekonnas ei olnud kombeks rääkida tunnetest, enamgi veel — neid välditi, siis ei arenegi empaatia ega emotsionaalne intellekt. Inimene võib küll eristada põhilisi omadusi, nagu hirm ja õelus, ent keerukamatel juhtudel ei jätku tal ei kogemusi ega ka vajalikku sõnavara.

Milleks see vajalik on?

Kujuta ette Peetrit ja Toomast. Peetriga leiad kergesti ühise keele ning ta suhtub rahulikult sinu seisukohtadesse. Toomasele on aga tarvis kaua seletada, ent ta ei mõista ikkagi lõplikult, mida sa temast tahad. Ja ega need sinu soovid ja tunded teda eriti ei huvitagi. Kellega sa meelsamini sõbrustaksid, suhtleksid ja omi asju ajaksid?

Arenenud empaatia aitab paremini ühiskonnas kohaneda ning inimestega suhelda. Kõikide jaoks on oluline, et neid ära kuulatakse ja mõistetakse. Just seetõttu armastatakse empaate ning tahetakse nendega suhelda. Samas on raske pikka aega viibida koos inimesega, kes maailmale vaid oma isiklikku tõde kuulutab. Eriti keeruline on see, kui jutt käib lähedastest. Täiskasvanud inimest ei ole võimalik ümber õpetada, ent on võimalik aidata “häälestada” tema oskust sind mõista. Selleks ei tohi endasse sulguda ega jääda ootama, et keegi “mõistab ise”. Parem on rääkida oma tunnetest ja selgitada reaktsioone: “Kui see või see juhtus, tundsin ennast nii ja nii. Minu jaoks on see oluline, sellepärast et …”

Viimasel ajal kõneldakse ka empaatia vajadusest äri loomisel. Võib koostada suurepärase plaani, arvestada kõikide riskidega ning alustada äriga. Kuni sa aga ei aseta end potentsiaalse kliendi olukorda ega mõista, mida ta vajab, kuidas teda kaasata ja millega kinni hoida, ei saada sind ilmselt edu.

Kas see on ka alati hea?

Igal medalil on kaks külge. Empaat tunnetab teise kurbust ja kannatab seetõttu. Seega on arenenud empaatia väga keeruline nähtus. See segab vastu võtmast mõtestatud ja ratsionaalseid otsuseid. Kohati tõukab empaatia inimesi (enamasti naisi) sõlmima ebaterveid suhteid. Soov mõista, aidata ja päästa sunnib naisi kaua elama koos meestega, kes neid lihtsalt ära kasutavad. Eriti ohustatud on abistavate elukutsete esindajad: arstid, õed, psühholoogid, sotsiaaltöötajad. Seetõttu on oluline leida kuldne kesktee “ma hoolitsen oma isikliku psühholoogilise heaolu” ja “minu jaoks on oluline teiste õnn” vahel.

Kuidas seda arendada?

Empaatiat võrreldakse vahel muskliga, mida saab treenida nii nagu biitsepse või triitsepse. Ürita oma treeningute programmi lülitada järgmised harjutused:

  • Aktiivne kuulamine. Kui tahad mõista, mida teine inimene tunneb, õpi kuulama. Ära katkesta teda, ära vaidle, ära mõtle välja vastuargumente, ära mõista hukka ja ära alusta oma nõuannetega. Küsi sagedamini: “Aga mida sa sel hetkel tundsid?” See aitab.
  • Hüpoteesid. Kui inimene pole valmis või ei pea vajalikuks oma tunnetest ja motiividest rääkida, ürita oletada: “Kas solvusid, sest arvasid, et tegin seda nimme?” Kui sinu jaoks on aga vestluskaaslase reaktsioonid täiesti arusaamatud, küsi otse: “Ma ei mõista, saad sa mulle selgitada?” Selleks, et see mõjuks, on oluline eemaldada küsimusest igasugune vihje hukkamõistule. Vastasel korral asub inimene kaitsele selle asemel, et oma tundeid ja motiive selgitada.
  • Lugemine. Hea kirjandus võib tõsta empaatiavõimet. Pole midagi imestada, sest väljamõeldud lood sunnivad meid vaatama maailma läbi teise inimese silmade.
  • Ometi pole kõik raamatud kasulikud. Näiteks ei mõjuta detektiivromaanid ega trillerid kuidagi meie võimet interpreteerida teiste inimeste emotsioone.
  • Kokkupuutepunktid. Teisi on lihtsam mõista, kui meile tundub, et oleme nendega sarnased. Ühised huvid, kogemus, eesmärgid, sõbrad — kõik see teeb meid avatumaks ning oleme valmis vaatama maailma enda jaoks harjumatu nurga alt. Kui tutvud uute inimestega, püüa leida kokkupuutepunkte.
  • Võõrad. Empaatia treeninguteks võivad kujuneda fantaasiad võõraste elude teemadel. Kes on see naine, kes sinu ees järjekorras seisab? Mis on tema jaoks oluline? Vaata talle otsa, uuri ta riietust ning seda, mida ta oma ostukorvi on ladunud. Ürita aru saada, milline on ta elu.

Test

Pane endale üks punkt iga jaatava vastuse eest. Mida rohkem punkte, seda suurem on sinu empaatiavõime.

  1. Olen märganud, et teiste inimeste emotsioonid puudutavad mind. Kui nad on kurvad, olen seda minagi. Nende rõõm rõõmustab ka mind.
  2. Kujutlen sageli,mis tunne oleks olla teise inimese asemel.
  3. Olen kurb, kui näen, et kellegagi käitutakse julmalt või ebaõiglaselt.
  4. See võib pikaks ajaks mu tuju rikkuda.
  5. Tavaliselt suudan ette arvata lähedaste reaktsiooni oma sõnadele ja tegudele. Eksin harva.
  6. Tunnen kaasa inimestele, kellel on elus vähem vedanud.
  7. Olen valmis ära kuulama teise inimese arvamuse ka siis, kui see minu arvates vale on.
  8. Mul on kerge ette kujutada, mis võib mu lähedasi rõõmustada ning mul on lihtne neile kingitusi leida.
  9. Kui näen nutvat inimest, siis ma vähemalt küsin temalt,mis juhtunud on.
  10. Mõistan kiiresti, kui mu vestluskaaslane on valmis juttu jätkama või tahab selle lõpetada.
  11. Suheldes teistega, kuulan rohkem neid. Ise räägin vähem.
  12. Filme vaadates nutan sageli.
  13. Sõbrad räägivad oma probleemidest just minule.
  14. Tunnen ära valetamise. Näen, kui inimene räägib ühte, tunneb aga teisiti.
  15. Mulle ei meeldi uudiseid vaadata, sest lähen alati endast välja, kui näen sõda, põgenikke või katastroofide ohvreid.
  16. Leian inimestega kergesti ühise keele, seda isegi võõras seltskonnas.

Allikas: Dobrõje Sovetõ, mai, 2018