Tervisekoolitaja ja personaaltreener Mirko Miilits selgitab, kuidas valida õiget spordijooki
Oluline on uurida, mida ja mis koguses spordijoogid sisaldavad. „On spordijooke, mis toimivad, ja teised, mis on töödeldud suhkrust tulvil,“ kirjeldab Miilits. Sageli eelistatakse magusaid, hästi maitsevaid ja odavaid spordijooke, kuid need võivad teha karuteene. Selle asemel tuleks tarbida vähese suhkrusisalduse, kuid mineraalide ning vitamiinide poolest rikast spordijooki ning treeningu pikkus võiks olla vähemalt 45 minutit.
Tervisekoolitaja ja personaaltreener Mirko Miilits rõhutab, et spordijoogid aitavad treeningust taastuda ja koormust paremini taluda. Osad joogid võivad tema sõnul olla lääged ja jäävad pikaks ajaks kõhtu “mulksuma” ehk on raskesti seeditavad, misjuures on sageli tegemist suhkruse ning aeglaselt imenduvate jookidega. Just omastatavuse kiiruse alusel kategoriseeritakse spordijoogid isotoonilisteks, hüpertoonilisteks ja hüpotoonilisteks.
Isotooniline on kindel valik
Isotoonilised spordijoogid sisaldavad inimese kehaga sarnases kontsentratsioonis elektrolüüte ja suhkruid, mis aitavad kehal taastuda vedeliku ja süsivesikute abil. Jook imendub täpselt sellise tempoga, nagu pikaajalise trenni puhul vaja on, selgitab Miilits. „Isotooniline spordijook on kestvustreeningul hea valik. Ei lähe alt,“ kinnitab treener. Need sobivad näiteks ratturitele, kesk- ja pikamaajooksjatele ning pallimängijatele. Sellisel juhul annab Miilitsa sõnul isotooniline jook kõige parema efekti, kuna see imendub järk-järguliselt ja pakub pikaajalist energiat.
Spordijooke, mida keha omastab kõige aeglasemalt, nimetatakse hüpertoonilisteks. Neid on tervisekoolitaja ja personaaltreeneri Mirko Miilitsa sõnul hea juua pika füüsilise koormuse järel. Ta selgitab, et näiteks maratoni eel ja ajal tasub juua isotoonilist spordijooki ja tegevuse lõppedes võib tarbida hüpertoonilist jooki.
Hüpotoonilised spordijoogid imenduvad kõige kiiremini ja on kontsentreerituse poolest madalamad kui inimese kehas leiduv vedelik. Need aitavad taastada higistamise teel kaotatud vedelikuvarusid ja sobivad seega näiteks võimlejatele, kes ei vaja kiiret süsivesikutega laadimist. Miilitsa sõnul on hüpotoonilised spordijoogid õigustatud ka siis, kui intensiivse treeningu ajal on vaja koheselt energiat saada.
Kõige suurem kasu ilmneb spordijookidest Mirko Miilitsa sõnul siis, kui hakata neid tarbima juba enne sooritust. Sellega tagatakse organismis vajalikus koguses mineraalide, vitamiinide ja vedeliku varu. Spordijooki tuleks juua pool tundi enne treeningkoormust, mil seda soovitatakse juua 300–500 ml. Kehalise aktiivsuse ajal tuleks tarbida 150–200 ml iga 15–20 minuti järel. „Selline viis tagab, et jook ei hakka kõhus loksuma,“ põhjendab Miilits. Küll aga tuleb Miilitsa sõnul meeles pidada, et inimesed on erinevad ja igaühele sobivad eri kogused.
