Suvine sage häda: põiepõletik piinab! Need on kodused vahendid, millega saad seda ennetada ja ravida

Põiepõletiku korral on parim ravi tasakaalustatud toitumine. Tuleks süüa erinevaid toite, st mitte süüa ühte toodet iga päev, vaid nt 3-4 päeva tagant. Oluline on tarbida rohkelt juurvilju. Mitte ärritada põit liialt maitsestatud hõrgutistega. Tarbida puhast vett, et uhtuda organismist välja mittesoovitud bakterid. Mitte vähem oluline on sport organismi tugevdamiseks, sest põiepõletik on nõrga immuunsuse tulem.

Tsüstiit ehk kusepõiepõletik on üks tüütu külaline, mis armastab kimbutada eriti naisi. Tsüstiidi ravimiseks ja ennetamiseks on aga mitmeid mooduseid. Kõige olulisem ravimeetod on selle ennetamine, sest tsüstiidil on iseloomulik nõrga immuunsuse korral krooniliseks kujunemine.

Esimeste sümptomite ilmnemisel on oluline kõigepealt pöörduda perearstile ja teha uriinianalüüs — selgitamakas välja, kas tegu on bakteriaalse infektsiooniga. Positiivse tulemuse korral on oluline teha uriinikülv, mille kaudu saab teada, mis liiki mikroobidega on tegu. Alles seejärel tuleks alustada antibiootikumiraviga.

Enne arstile minekut tuleks vältida ravimeid (sealhulgas looduslikke), vastasel juhul ei anna uriiniproov suure tõenäosusega adekvaatset vastust. Enne arsti konsultatsiooni tuleks tarbida piisavalt vedelikku (täiskasvanud 2 liitrit päevas), soovitavalt ainult tavalist vett. Juhul kui ei ole tegemist neerupõletikuga. Viimasel juhul on suurtes kogustes vedeliku tarbimine vastunäidustatud. Neerupõletiku tunnuseks on valud seljal ning külgedel, lisaks võib kaasneda iiveldamine, palavik, verine uriin.

Tsüstiidist tuleneva valu leevendamiseks võib soojendada valutavat piirkonda, nt panna pudelisse sooja vett ning asetada alakõhule (mitte asetada paljale ihule). Lisaks tuleks puhata, olla voodirežiimil. Rahu ja vaikus tugevdab nõrka organismi.

Kroonilise põiepõletiku korral on olulisim aga selle ennetamine, st oma immuunsuse tugevdamine. Selle all pean silmas tervislikku eluviisi. Teha piisavalt sporti ja treenida oma alakehapiirkonnas olevaid lihaseid. Istuv režiim soosib põletike teket. Kellel on probleeme põiepõletikuga ja on istuv töö, peaks iga 30 minuti tagant ennast liigutama — ergutamaks verevarustust alakehas.

Naised ei tohiks külmetada alakeha. Külmetus küll bakteriaalset tsüstiiti ei tekita, kuid nõrgenevad organismi kaitsemehhanismid ja nõnda ei suuda keha bakteritele vastu panna. Kellel on mittebakteriaalne, krooniline tsüstiit, võib piisata alakeha jahtumisest, et tekiks põiepõletiku laadsed sümptomid.

Toitumine korda

Oluline on järgida õiget dieeti ja seda igapäevaselt. St et tuleb tarbida piisavalt juurvilju, vähem suhkrut (sealhulgas puuviljasuhkruid) ja nisutooteid. Tarbida piisavalt vedelikku ( täiskasvanud 1,5 — 2 liitrit päevas), sealhulgas peab tarbima igapäevaselt puhast vett. Võimalikult vähe kofeiini (kohv, tee, šokolaad) ning vürtsikaid toite. Põiepõletiku ajal tuleb kofeiini ja vürtse täielikult vältida. Süüa vähesoolaseid toite. Sobilikuks toiduks on nt vähemaitsestatud aedviljasupid. Samuti tuleks vältida põletiku korral alkoholi ja tsitruselisi (apelsin, sidrun, greip jne) jooke, sest need ärritavad põit. Tervena olles ei tohiks nendega liialdada.

Vähese suhkrusisaldusega jõhvikamahla tarbimine võib küll immmuunsust tugevdada ja põletikku ennetada, kuid põletiku korral sellel raviefekt puudub. On ka arvatud, et kui põletiku põhjustajaks on coli-bakter siis tuleks seda lausa vältida, kuna coli-bakter armastab happelist keskkonda. Viimasel väitel puudub aga teaduslik alus. Küll ei tohiks tarbida jõhvikamahla koos verevedeldajatega, nt aspiriini ja varfariiniga.

Oluline on igapäevane C-vitamiini tarbimine ( mis on tegelikult ka jõhvikamahla joomise eesmärk), mida saab ka juurviljadest.

Õige hügieen

Tualetis peaks käima nii tihti kui võimalik, ehk häda ei tohi kunagi kinni hoida. Peale suguühet on soovitatav hiljemalt 10 -15 minuti pärast urineerida.

Tualetti külastades peaks pühkima eest taha. Pühkida mitte tugevalt, või pigem õrnalt tupsutada kuivaks. Sama kehtib ka peale pesemist kuivatamise kohta. Tuleks õrnalt piirkonda rätikuga kuivaks tupsutada.

Pesemiseks tuleks kasutada puhast vett ja intiimpesuks mõeldud vahendeid. Seebid (sealhulgas lasteseebid) ei ole siiski sobilikud, kui on probleeme tsüstiidiga. See hävitab tupe normaalse pH ja ärritab limaskesta ning soodustab bakterite kasvu. Intiimpesuks mõeldud vahendeid võib kasutada vaid korra päevas, veega võib pesta vastavalt vajadusele. Vesi peaks olema soe (ei kuum ega külm). Vannis käimine ei ole soovitatav kroonilistel põdejatel ka tervena olles. Põletiku ajal istevann taimeekstraktidega ei pruugi ka kõigile sobida. Seda peaks konsulteerima eelnevalt arstiga.

Tähtis osa on ka aluspesul, mis võiks olla puuvillane. See imab endasse kehavedelikku ja ei aja higistama. Niiskus on hea kasvulava erinevatele bakteritele. Kitsa pesu ja riiete kandmine ei ole seetõttu soovitatud, et see ärritab mehhaaniliselt.

Alternatiivne ravi

Põiepõletiku ennetamiseks ja toetava ravina võib tarbida erinevaid ravimtaimi. Juua nt hobumadara-, kortslehe teed või neeru- ja põieteesid. Leesikat ei tohiks aga üle paari korra aastas tarbida, sest selles sisalduv arbutiin, hüdrokinoon kahjustab maksa ja on potensiaalselt vähki tekitav. Apteekides on müüa nt fitolizini pasta (ei pruugi sobida mao ülihappesuse ja reflukshaiguse korral) ja erinevaid looduslikke koostisainetega tablette.

Allikas: Naisteka arhiiv