Mis juhtub, kui rästik salvab? Need on Naisteka lugejate kogemuslood
“Kui rästik hammustab, laske ämmal haige koha peale sülitada, mõjub vastumürgina. Mind on ka kaks korda hammustanud, esimene kord kätte paistetas kõvasti üles ja lõkke juures ei saanud istuda, hakkas valutama. Hiljem kestendas nahk. Teist korda sain jalga, ei läinud arsti juurde, jalg oli põlveni parasjagu paistes, aga nädalaga tõmbas ise tagasi.”
“Kui mind rästik hammustas, olin juba mitu aastat tõelise maoga koos elanud. Ei olnud sellest rästikuhammustusest suurt midagi, arstile ei läinud, haigeks ka ei jäänud, ainult väike paistetus. Võimalik, et maoga kooselamine oli mu immuunsust rästikumürgi vastu tõstnud.”
“Kaks korda olen trimmerdades jalga saanud. Ise ei märganud, kui suure ussiga tegu oli, aga järgmine päev paistetas üles natukene. Tegin tööd edasi ja arsti juurde ei läinudki. Täis elujõus meest küll rästik maha ei võta.”
“Kui sul pika säärega teksad jalas olid, siis ilmselt mürk ei jõudnudki säärde vaid pigem mustus, mis paiste läks. Mul oli sama asi muru niites, et sääres olid hamba jäljed, aga pikkadest pükstest midagi läbi ei tulnud, ega aru ka ei saanud, et miskit juhtunud oleks.”
“Rästiku mürk ei ole tappev! Olen ise rästikult pureda saanud, lõi jala paiste ja kipitava vastiku valu, aga see kestis vaid neli-viis päeva ja läks üle. Käisin ka EMOs, sealt saadeti samuti koju ja öeldi, et kui läheb kehvemaks, siis tulge tagasi. Selleks, et inimene selle ussi kätte sureks, peab ikka väga tõsine terviseprobleem olema.”
“Tuli kord klassi väljasõidul Saaremaale hirmus põiekas peale ja läksin põõsa taha, et ajan siis selle protseduuri ära. Aga põõsad olid liiga madalad ja klassiplikad ka nägid, mistõttu soru tehes laskusin maapinna poole, et plikad mind ihu kergendamas ei näeks. Äkki käib tulejutt silme eest läbi, rästik lõi oma hambad sinna, kust minu voolik vee välja heidab, minul protseduur pooleli ja hüppasin sealt põõsast välja ihuliige rippumas. Sellest, mis edasi sai, on häbi rääkida, aga alguses oli plikadel lõbu laialt, enam pole kunagi põlvili vett välja heitnud.”
“Minu kokkupuude rästikuga on selline, et oleks peaaegu peale astunud, kui Kauksi randa kõndisin. On kurivaim liivaga sama värvi (emane). Õnneks jõudis enne minema roomata, kui jala maha panin. Ehmatusest oleksin võinud vist Eesti kõrgushüppe rekordi sooritada. Oli teine veel selline pisike ja need pididki kõige mürgisemad olema.”
”Rästik hammustas kevadel Saatses, Piusa jõe ääres, varbasse. Mingit madu näha ega kuulda polnud. Siis kiirustasin viis kilomeetrit jala metsast välja, varvas juba paistes. Seal lähedal asuvast talust kutsuti kiirabi ja sellega viidi Põlva haiglasse. Haiglas vastumürki polnud ja millegipärast pandi kips jala peale. Ehk arvati, et muidu jooksen sealt haiglast minema?! Pandi ka mingi lahus veresoonde tilkuma. Jalg läks üleni paiste, lillalaiguliseks ja valusaks. Pärast läks verevalumite tõttu umbe ja paranes alles kuu aja pärast nii palju, et sain käima hakata.”
“Lahtiste kingadega metsas seenel käies sain labajalast hammustada. Tundus nagu herilane oleks sutsanud. Kaks täppi, valutas päris kõvasti ja paistes oli kah, aga 3-4 päevaga läks üle. Ravisin ise — panin valu vastu viinalappi peale ja jõin aga hoolega vett.”
“Metsas sain sutsaka. Koduni tulin ca 20 minutiga ära ja alles siis hakkas valutama ja paiste minema. Kaks päeva olin voodis ja jalale üldse toetuda ei saanud, siis hakkas tasapisi paremaks minema. Viimane valu kadus kolme nädala pärast. Ah jaa, alguses pea ikka pööritas koledasti, ilmselt lõi vererõhu nii alla. Aga hammustus ise ei olnud eriti valus, umbes herilase masti.”
“Jalutasin paar aastat tagasi mööda metsateed ja suur vaarikapuhmas sattus ette. Paljaste säärtega ma sinna siis neid magusaid marju manustama sukeldusin. Okkad torkisid ja nii ei saanud arugi, kui üks tegelane hambad jalga lõi. Mõne aja pärast koju jõudes tundsin, et miskipärast ajab iiveldama. Siis märkasin ka, et jalg sinakas ja leidsin kaks sügavat täpikest. Mõõtude järgi oli üks keskmine või pisike tegelane ampsu ära teinud. Aga ega midagi hullemat ei juhtunudki. Iiveldus läks mõne päevaga üle. Jalg oli mõnda aega pisut paistes.”
“Korjas Lasila karjääris metsmaasikaid, kui rästik salvas näppu. Nägin ainult põgeneva mao saba ja arvasin, et mürgita madu. Korjasin vabalt edasi, aga poole tunni pärast hakkas peas sakkima ja hõikasin naisele, et lähme EMOsse. Tee peal janutas tugevalt, igast juuksekarvast pressis higi, hääl hakkas ragisema, kõris pitsitas. EMOs võeti eelisjärjekorras sisse, voolikud külge jne. Hommikul välja. Käsi ikka väga paistes, sigavalus ja imevärvi. 1,5 nädalat ei saanud selle käega hambaid pesta, sest see ei paindunud. Ei arvanud, et nii hullusti mõjub.”
“Kaks suve tagasi aitasin sõbral Saaremaal kiviaeda korda teha. Sai siis puuokstest, lehtedest jms kividepealseid puhastatud, kui korraga tundsin, nagu oleks midagi kergelt vastu hüppeliigest läinud. Viskasin pilgu jalale ja seal oli rästik. Vingedas veel veidi, kuna hambad olid sokikangasse kinni jäänud. Jalaga hoogsalt vehkides lendas ta pisut eemale ja roomas minema. Jalal oli kenasti kaks pisikest täppi ca 0,5 cm vahega. Kuna oli mõni õlu keres, lõin alguses käega, aga sõber helistas kiirabisse. Möödunud oli kaks tundi ja arstiga rääkides võtsin vastu otsuse, et haiglasse ei lähe. Tuli väike sinikas ainult.”
