Kunstlikud magusained: tervislik alternatiiv või salakaval kaalutõstja?

Levinud arvamuse kohaselt põhjustab kaalutõusu eelkõige rasvadega liialdamine. Viimastel aastatel tehtud uuringute tulemusena on rasvade asemel hakatud üha enam kehakaalu tõstvaks ja enneaegset vananemist põhjustavaks kurja juureks pidama suhkrurikaste toitudega liialdamist, kirjutab toitumisnõustaja Laura Kivisoo Loodusväe blogis.

Samas on inimesed muutumas järjest terviseteadlikumaks: soovitakse teadlikult vähendada toiduga saadava suhkru hulka, avastatakse põnevaid magustajate alternatiivne (kuivatatud puuviljad, banaan, agaavisiirup jmt) ja mõnel juhul otsustatakse suhkrust täielikult loobuda.

Millisest tanklast tankida süsivesikukütust?

Kuigi inimkeha on loodud töötama peamiselt süsivesikukütusel, ei ole ilma mingi toiteväärtuseta suhkur kindlasti asendamatu, eluks vajalik toiduaine. Keha funktsioneerimiseks vajalikud süsivesikud võiks saada hoopis teistest allikatest, näiteks puuviljadest, marjadest, köögiviljadest ja täisteraviljast.

Ent mida valida siis, kui soovid suhkrut vältida, aga teinekord keha kohe nõuab puuviljade asemel midagi muud magusat?

Tihti püüab sellisel hetkel pilku silt „suhkruvaba” ning aju kipub kiire järelduse tegema — suhkruvaba, järelikult tervislik. Tegelikult ei ole suhkruvaba toode automaatselt tervislik valik. Väga oluline on vaadata toote koostist ja kas magustamiseks on kasutatud naturaalseid magusamaid puuvilju ja marju või sisaldab see hoopis mõnda kunstlikku magusainet.

Levinumad kunstlikud magustajad toodetes

Enim kasutatud kunstlikud magusained on aspartaam, atsesulfaam ja suklaroos. Kunstlikke magusaineid sisaldavad sageli karastusjoogid, maiustused, erinevad näksid või sportlastele mõeldud tooted nagu spordijoogid, valgupulbrid ja -batoonid.

Suhkruvabu tooteid, mida on magustatud kunstlike magusainetega, ostavad tihti kaalulangetajad, kuid kunstlikud magusained võivad pikaajalisel tarbimisel hoopiski kaalutõusu põhjustada. Kunstlikud magustajad on tavalisest lauasuhkrust 200-600 korda magusamad. Magus ilma kaloriteta tekitab organismis näljatunnet, mis omakorda tõstab isu, mis võib viia ülesöömise ja kaalutõusuni.

• Aspartaami (E951) edu pant peitub tõenäoliselt tema maitses, mis on peaaegu identne lauasuhkru omaga. Samas on aspartaam ohutuse seisukohalt kõige enam vaidlusi tekitanud kunstsuhkur. Loomkatsed on näidanud, et aspartaami tarbimine võib mõjutada imetajate ajutegevust, põhjustada leukeemiat ja soodustada lümfoomide teket. Inimestel, kes on aspartaami suhtes tundlikud, võib see kunstlik magusaine põhjustada väsimust ning soodustada migreeni, astmat ja unehäireid. Ometi ei ole aspartaami kasutamist siiani keelatud.
• Atsesulfaam K (E-950) puhul kerkib samuti teravalt esile selle ohutuse küsimus. Kuigi USA Toidu- ja Ravimiamet ning Euroopa Liidu vastav ametkond on selle magustaja kasutamise heaks kiitnud, väidavad kriitikud, et atsesulfaam K toimet inimorganismile ei ole piisavalt uuritud ning magustaja võib olla kantserogeenne ning mõjutada laste sünnieelset arengut.
• Sukraloos (E-955) on hetkel üks populaarsemaid magusaineid, mida kasutatakse palju aspartaami asemel. Uuringutes on katseloomadel täheldatud suklaroosi negatiivset mõju soolestiku mikrofloorale, leitud seoseid võimaliku kaalutõusu, migreeni ja DNA kahjustustega. Leide pole praegu veel teaduslikult usaldusväärseks tunnistatud.

Palju on uuritud kunstsuhkrute kahjulikku mõju meie looduskeskkonnale. Avastati, et need mittelooduslikku päritolu keemilised ühendid on äärmiselt tugevad, ei metaboliseeru organismis täielikult, ei lagune keskkonnas ega ka veepuhastustehnoloogiate abil.

TTÜ teadlaste uuringutest on selgunud, et nii atsesulfaami, aspartaami kui ka sukraloosi leidub Euroopa riikide põhjavees. Need jääkproduktid kahjustavad veeorganisme ja kalu ning nende mõju inimorganismile pole veel uuritud.

Mida valida magusaisu peletamiseks?

Mitmete kunstlike magusainete ohutut päevast tarbimiskogust on võimalik välja arvestada. Samas tasub alati mõelda, kas on mõistlik tarbida vastuoluliste uuringutulemustega, isu suurendava toimega kunstlikke magustajaid või oleks mõistlikum leida tervislikumaid alternatiive.

Üheks võimaluseks on valmistada oma maiustused ise, kasutades magustamiseks looduslikke suhkruid (nt palmisuhkr, agaavisiirup, mesi). Samuti saab nii magustoite kui küpsetisi magustada puuviljadega (nt banaan, rosinad, datlid jmt).

Kui ise kokata ei taha, on poodides saadaval järjest laienev valik häid alternatiive: näiteks ilma lisatud suhkruta, ainult puuviljadega magustatud toorbatoone ja proteiinibatoone; vähese mahe roosuhkruga šokolaade ning sellega kaetud marju ja pähkleid.

Tervise huvides võiks alati eelistada mahedat ja väikeses koguses toorsuhkurt kunstlikule magusainele. Niiviisi hoiad ka oma maiustused võimalikult tervislikud ning piisab väiksemast kogusest, et magusaisu täis saada.

Artikli autor: toitumisnõustaja Laura Kivisoo, TerviseGeen