Tunnete maailmast toitumise võtmes: kuidas ennast õnnelikuks süüa?
Selles mõttes muidugi võib, et kui mõni toit meile väga meeldib, siis selle ahvatleva lõhna tundmine, selle nägemine ja lõpuks söömine võib tekitada suurt rõõmu ja heaolutunnet. Ja vastupidi, kui mõne toit meile üldse ei meeldi või kui see on seotud mõne vastumeelse ja negatiivse kogemusega, võib see vallandada negatiivseid tundeid. Näiteks juhtum, kus vanemad kasutasid lapse karistamiseks toore mugulsibula ärasöömist ja mis täiskasvanueas põhjustas okserefleksi tekke isegi imepisikese sibulatüki peale toidus.
Kahjuks ei ole olemas sellist universaalset toiduainet, mille kohta saab öelda, et võta üks tükike ja kohe hakkad tundma nt rõõmutunnet. Kuid hea uudis on see, et oma üldist vaimset tervist, s.h. ka emotsionaalset seisundit saame oma toitumisharjumuste ja toiduvalikutega siiski mõjutada. Võtame kasvõi lihtsa põhitõe süüa regulaarselt, 3 põhitoidukorda ja 2 vahepala päevas. Toidukorra vahelejäämise mõju tuuakse ilmekalt välja Snickersi reklaamides. Tõesti, tühi kõht võib meid teha tusaseks ja pahuraks ning kiire leevenduse sellele võime leida ühest suhkrurikkast maiustusest, kuid eelistama peaks kindlasti mõnda mitte nii palju kiireid suhkruid sisaldavat einet, nt täisterabatooni, täisteraleivaga tehtud võileiba vms. Kui sööme toitu, milles sisalduvad süsivesikud imenduvad kiiresti verre, viiakse sealt need ka kiiresti minema ning veresuhkru tase langeb kiiresti. Kuid just sellisele toidujärgsele kiirele veresuhkru langusele on osad meie seast tundlikud ning see võib tekitada peavalusid, ärevust, ärrituvust, kurvameelsust.
Toitumise juures on ka oluline mitmekesisus, sest keha närvisüsteemi tervis, mis mõjutab ka tundeelu, tagab selle, et aju üle 100 miljardi närviraku saaksid õige toimimise jaoks vajalikke toitaineid. Ja nimelt mitmekesine toidulaud, kus on piisavalt terviktoitu puuviljade ja köögiviljade näol, õige rasvhapete tasakaal, rafineerimata teravili ja kvaliteetne valk, tagab nende toitainete saamise. Kui tahta vahel maiustada, siis selle jaoks sobib ideaalselt natuke tumedat šokolaadi. Tumedas šokolaadis leidub rohkem kakaod ja see omakorda sisaldab polüfenoole, millele kakao tervislikku toimet omistatakse. Näiteks on leitud, et nende eakate kognitiivse võimekuse langus on oluliselt madalam, kelle menüüs on olnud kakaod. Suurema polüfenoolide sisaldusega kakaojook tekitab suurema rahutunde, kakao on uuringustes parandanud ka depressiooni ja ärevuse sümptomeid kroonilise väsimuse sündroomi all kannatajatel.
Mitmekesine toitumine tagab meile ka mitmekesise soolestiku mikrobioota. Kindlasti pole enam kellelegi uudis, et soolestiku mikrobioota mõjutab terve keha tervist, s.h. vaimset tervist. Näiteks on loomkatsetes leitud, et kui katsehiirte bakterivabasse soolestikku koloniseeriti tavapäraselt inimese soolestikus leiduvaid baktereid, suurenes vere serotoniini sisaldus lausa 280%. Serotoniin on üks meie kehas toodetav õnnetunde eest vastutav närvivahendusaine. Seega peaksime oma soolestikus elavate bakterite eest hoolitsema nagu koduloomade eest. Seda saame teha ikka mitmekesisest toitudest, sest meie poolt tarbitav toit on nende toiduks.
Ära ei tasu ka unustada ammu tuntud tõde, et kehas peab olema piisavalt D-vitamiini. Kuna D-vitamiin moodustub nahas päikesevalguse toimel, on vaja meie kliimas seda sügis-talvisel perioodil lisandina juurde võtta. D-vitamiini puuduse sümptomiteks on muuhulgas ka väsimus, kurnatus ja depressioon. Need on vaid mõned aspektid, millele oma emotsionaalse seisundiga seoses toitumises tähelepanu pöörata. Oma põneval moel on tunnetemaailmaga seotud veel ka oomega-3 rasvhapped, magneesium ja palju teisi toitaineid. Ja muidugi ei saa ka kõrvale jätta mõtlemise mõju tundemaailmale ja maailma tajumisele enda ümber.
Kui soovid selle kõige kohta rohkem teada saada, siis juba 14. novembril toimub Tallinnas BlissTray konverentsikeskuses konverents „Toitumise mitu palet”. Sellelt konverentsilt leiab põnevaid ettekandeid nii toitumispsühholoogia kui ka -teraapia valdkonnast, aidates leida motivatsiooni tervislikumaks toitumiseks.
