Astma on krooniline põletikuline hingamisteede haigus. Astma põhjustab hingamisteede kitsenemist. Tüüpilised astmakaebused on vilistav hingamine, õhupuudus, pingetunne rindkeres ning köha. Sümptomite raskusaste kõigub päevade lõikes suurel määral, sõltuvalt ilmast, külmetushaigustesse haigestumistest, füüsilisest koormusest ja muudest teguritest. Astma diagnoosib arst astmale iseloomulike kaebuste ning astmale viitavate kopsumahu muutuste korral.

Astma kulgu mõjutavad oluliselt astma ägenemised. Astma ägenemine on astmasümptomite oluline süvenemine, mille puhul on vajalik astmaravimite annuste suurendamine või astmaravi muul viisil tõhustamine. Astma ägenemine võib vajada haiglaravi ning väga harvadel juhtudel lõppeda ka letaalselt. Astma ägenemiste levinumad põhjused on viirused, kokkupuude allergeeni või muu ärritava teguriga, sise- ja välisõhu saastatus.

Astma all kannatab ülemaailmselt hinanguliselt ligi 350 miljonit inimest ning see number on ajas suurenev. Eestis kannatab astma all umbkaudu 4% kogupopulatsioonist. Eestis on astma levimus väiksem, kui enamikus teistes Euroopa riikides.

Et astma on sedavõrd laiaulatuslik tervisemure, siis on täiesti põhjendatud küsimused, nagu „miks astma tekib”, „kes on astma puhul ohus” ja „missugused on astma ravivõimalused”. Neile küsimustele täna vastuseid otsimegi.

Miks astma tekib?

Astma tekib keskkonnast tingitud põhjuste ja inimese enda päriliku info (geenide) koosmõjul. Lihtsalt lahtiseletatuna võib öelda, et kui astma keskkondlikud põhjused mõjutavad astma eelsoodumusega inimest, siis astma tekibki.

Eelsoodumus astma tekkeks päritakse vanematelt geenide kaudu. Kui vähemalt ühel vanemal on astma, siis on suurem tõenäosus, et ka lastel võib astma tekkida. Siiski ei saa öelda, et kõigi astmaatikute lastel tekib astma või et ainult astmaatikute lastel tekib astma. Astma tekkes on samavõrra tähtsad keskkondlikud astmat põhjustavad tegurid.

Üheks keskkonnateguriks, mis on põhjustanud astma esinemissageduse kasvu, peetakse otseselt Lääne tsivilisatsioonile iseloomulikku elustiili (füüsilise aktiivsuse langus, suur siseruumides veedetud aja hulk, liigne hügieenile keskendumine, kõrge rasvade ja suhkrute ning vähene kiudainete sisaldus toidus jne.). Seda teooriat nimetatakse teadusringkondades ka hügieeni hüpoteesiks.

Astma ja allergilised haigused on sagenenud just viimase 150 aasta jooksul, mil inimeste hulgas on laialdaste hügieenimeetodite kasutuselevõtu tõttu vähenenud bakteriaalsete põletike hulk. Olgugi et seeläbi on säästetud hulgaliselt inimelusid, on hügieenimeetmete liigne rakendamine paljude teadlaste arvates viinud allergiliste haiguste ja astma esinemissageduse tõusule. Hügieeni hüpoteesi tuum seisnebki selles, et inimesed ei puutu enam kokku niivõrd rikkalike bakterikogumitega kui varem. Seetõttu satub immuunsüsteem segadusse ja hakkab ründama tegelikult ohutuid keskkonnas leiduvaid ühendeid. Nii võib tekkida allergia mingi õhus leviva ühendi vastu (nt kodutolmulesta allergia) ja seeläbi krooniline põletik hingamisteedes ning astma.

Teadusuuringud on näidanud, et taludes elavatel lastel esineb astmat ja allergiat pea 2 korda vähem, kui nende linnas elavatel eakaaslastel. Selle põhjuseks peetakse kokkupuudet rikkalikuma bakteriaalse kooslusega, mis on tingitud omakorda loomade vahetus läheduses elamisest.

Uuringutes on tõestatud, et astmat põhjustavad veel ema suitsetamine- sh ka passiivne suitsetamine- raseduse ajal, vastsündinute kokkupuude passiivse suitsetamisega, sise- ja välisõhu saastatus, allergeenid, dieet, stress, paratsetamool ja laia toimespektriga antibiootikumid esimesel eluaastal. Ka on näidatud, et keisrilõige võib viia suurenenud astma riskile.

Eraldi valdkond on kutseastma, kus kokkupuude erinevate ärrititega töökohal viib astma tekkele. Arvatakse, et kutseastma põhjustab ca 16% täiskasvanu eas alguse saanud astmast. Levinumad astmast ohustatud ametikohad on (kahjulik keskkonnategur toodud sulgudes): pagar (jahutolm), juuksur (persulfaadid juustevärvimisel), puidutööline (puidutolm) ja maaler (värvides leiduvad keemilised ühendid). Kutseastma korral on parim ravi edaspidine täielik kokkupuute vältimine astmat põhjustava keskkonnateguriga. See võib olla saavutatav üleviimisega teistsugusele tööprotsessile või hingamisteede kaitsevahendite kasutuselevõtuga, ent mõnikord peab kopsude tervise nimel olema valmis ka töökoha vahetuseks.

Astma tekke vältimiseks on tugevad soovitused järgmised:

1) Vältida igasugust kokkupuudet tubakasuitsuga nii raseduse ajal kui 1. eluaastal

2) Julgustada loomulikul teel sünnitamist

3) Kus võimalik, seal vältida paratsetamooli ning teatud antibiootikumide kasutamist esimesel eluaastal

Nõrgemad seosed esinevad dieedi korrigeerimise (rohkem juur- ja puuvilju, vähem suhkruid ja rasvasid), mitme kodulooma omamise, füüsilise koormuse ja astma riski vähenemise vahel.

Astma ravi

Astmat ravitakse tänapäeval enamasti sissehingatavate astma ravimitega. Sissehingatavaid astmaravimeid jaotatakse omakorda püsiravimiteks ja hooravimiteks. Sissehingatavate astmaravimite toimimiseks on vajalik, et patsient oskaks astmaravimit õigesti hingata. Astmaravimi vale hingamistehnika korral ei pruugi astmaravim kopsudesse jõuda.

Püsiravimid hoiavad kontrolli all astmapuhust põletikku. Nende igapäevane pikaajaline kasutamine tagab püsiva kaitse astma ägenemiste eest ning hoiab ära kroonilisest põletikust tingitud kahjulike muutuste tekkimise hingamisteedes. Hooravimid leevendavad astma puhul tekkivat bronhide kokkutõmbumist ning lõõgastavad hingamisteede seintes olevaid silelihaseid. Hooravimid annavad astmasümptomite püsimise korral lühiajalise leevenduse ning neid kasutatakse vajadusel. Astma ravi peaeesmärk on hea astmakontroll. See tähendab seda, et astmahaige ei kannata igapäevaste astmasümptomite all, ei pea öösiti ärkama astmasümptomite tõttu, saab teha kõiki igapäevatoimetusi ja tal ei esine sagedasi astma ägenemisi.

Astmaravimid on tänapäeval ohutud ning põhjustavad vähe kõrvaltoimeid. Astmat leevendav toime kaalub pea kõikidel juhtudel ülesse vähesed sissehingatavate astmaravimite poolt põhjustatud kõrvaltoimed. Paraku on elanikkonnas siiani levinud arusaam astmaravimite tõsistest kõrvaltoimetest. Kui paarkümmend aastat tagasi astma ravis kasutatud tablettravimid põhjustasid rohkelt kõrvaltoimeid (kehakaalu tõus, kõrge vererõhk jne.), siis tänapäeva sissehingatavad astmaravimid selliseid kõrvaltoimeid ei põhjusta.

Kellel võib astma raskemini kulgeda?

Astma kulgeb raskemini (rohkem sümptomeid ja rohkem astma ägenemisi) neil patsientidel, kellel esineb mõni kaasuv astma kontrollile halvasti mõjuv haigus või tegur. Selleks võib olla näiteks aktiivne suitsetamine, tõsised sosiaal- majanduslikud probleemid, ülekaal, psühhiaatrilised haigused, krooniline rinosinusiit või uneapnoe.

Astma kulgeb raskemini ka siis, kui ei võeta oma astmaravimit regulaarselt vastavalt arsti ettekirjutusele ning tehakse ravipause. Sissehingatava ravimi puhul põhjustab ka ebakorrektne hingamistehnika astma ägenemiste sagenemist ning halba astmakontrolli.

Väikesel hulgal astmaatikutest on tegemist algupäraselt raske astmaga. Siinkohal ei ole raske astma tingitud ravimi mittetarvitamisest või kaasuvast haigusest, vaid astma kui haiguse molekulaarsetest eripäradest. Raske astma puhul esineb kõrge astmasümptomite süvenemise ning astma ägenemiste tekkimise risk. Tihtipeale tarvitavad antud patsiendid kõiki oma astmavastaseid ravimeid kõrgetes annustes ja regulaarselt, ent sellest hoolimata ei õnnestu saavutada head astmakontrolli. Suur osa astma uurimistööst keskendubki hetkel sellele, et leida uusi ravimeid ülaltoodud algupäraselt raske astma kontrollimiseks. Ka Eestis on kasutusel raske astma ravimid ja neid määrab kopsuarstidest koosnev konsiilium.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et astma on tänapäevase kaasaegse ravi abil hästi kontrollitav haigus. Enamasti saab astmaatik elada täisväärtuslikku elu ning ei pea astma tõttu loobuma millestki olulisest. Harva on tegemist raske astmaga ning sellistel puhkudel võib olla vajalik just sellele astmavormile mõeldud ravimite kasutamine.