Toidumürgitus versus kõhuviirus: kuidas neil kahel vahet teha?

Sa tead ju küll seda tunnet: toit lihtsalt ei püsi sees ja jooksed iga kümne minuti järel tualettruumi. Vahet pole, kas sõid midagi, mis polnud just kõige värskem või püüdsid kinni mõne kohutava viiruse, tõenäoliselt tahad end kiiresti paremini tunda. Kuidas neil kahel vahet teha ja kuidas ravida?

"Ausalt öeldes, kõhuviiruse ja toidumürgituse kliinilised sümptomid on suuresti samad," väidab Michigani ülikooli gastroendokrinoloog Michael Rice. "Sa võid oksendada, kõht on lahti, kõhus on veider ja kehatemperatuur võib tõusta." Sageli aitab haigusele jälile saada hoopis su enda lähiminevik.

Millele keskenduda?

"Kui sümptomeid põhjustab toidumürgitus, juhtub see mõned tunnid pärast millegi söömist," teab Rice. Seega, kui pistsid suhu midagi küsitava väärtusega või ka teistel, kel on sarnased sümptomid, on samad vaevused, oledki leidnud süüdlase.

Kui sina oled aga ainus, kes teatud toitu süües haigestus, võisid nakatuda mõnel teisel viisil nagu aevastuse, käesurumise või bakteritega kaetud ukselingi puudutamise läbi. Sel juhul tekivad sümptomid ca kolm päeva pärast kokkupuudet.

Kuidas käituda?

Ravist rääkides, soovitab Rice keskenduda vähem sellele, miks sa haigeks jäid. Su suurim probleem peaks olema hoopis piisavalt vedelikku tarbida (ja seda sees hoida). "Oksendamise ja kõhulahtisusega võib tekkida vedelikupuudus, mistõttu on vee joomine väga vajalik," kinnitab Rice.

Kui suudad ka toitu sees hoida, soovitab Rice sul tarbida banaane, riisi, õunakastet või saia. Sobivad ka koolajoogid ja soolased küpsised. "Selle taga pole mingit teaduslikku tõestust, aga need tunduvad toimivat," selgitab ta. "Kui tarbid suhkrut ja soola, asendad mõned kalorid, mida sa kaotad." Kui su keha on tundlik kofeiini ja piimatoodete suhtes, võib nende toitude vältimine ka kasulik olla.

Millal pöörduda arsti poole?

Kui aga su keha hakkab peegeldama tõsiseid vedelikupuuduse märke nagu tume ja vähenenud uriin, pearinglus või lihaskrambid (mujal kui kõhus), tuleks kohe arsti poole pöörduda. See on eriti oluline just laste ja eakate puhul.

Lisaks tasuks abi otsida, kui enesetunne ei parane kahe päeva möödudes või kui kehatemperatuur tõuseb üle 38.3 kraadi ega ka päeva või kahe möödudes. Helista oma arstile ka kohe, kui oksendad verd või märkad verd või mäda oma väljaheidetes, või kui su lihased muutuvad tuimaks või hakkavad kihelema.

Mida veel teada?

Selliste vaevuste puhul tasuks hoiduda ka kontakti teiste inimestega ja vältida roiskunud toitude söömist. Kui kahtlustad mõnda kindlat toitu, viska see kohe minema ja hoiata neid, kes samuti seda tarbisid. Edaspidi pese tihemini käsi ja ära aseta toite mustale kapipealsele või räpasesse külmkappi.

Allikas: Travel+Leisure