Tugeva tervise nimel: milliseid väekaid seemneid sügishooajal tarbida?
Chia seemned
Neil väikestel seemnetel on erakordselt suur toiteväärtus. Neli teelusikatäit Chia seemneid sisaldab sama palju kaltsiumit kui kolm tassi piima, sama palju magneesiumi kui kümme brokolivart, sama palju rauda kui pool tassi punaseid aedubasid ja 30% rohkem antioksüdante kui on mustikates. Chia seemned sisaldavad ka boori, mis aitab kaltsiumil luudesse imenduda ja rohkelt omega 3-6-9-rasvhappeid.
Ajalooliselt olid Chia seemned indiaanlaste põhitoiduks Edela-Ameerikas ja Mehhikos. Seda kõrge energiaväärtusega vastupidavustoitu söödi enne lahinguid ja pikki retki.
Chia seemnetel on erakordne võime siduda vett, isegi kuni kaksteist korda seemne enda kaalust. Kui segada lusikatäis tassis vees ja jätta see umbes pooleks tunniks seisma, kallerdub tassi sisu. Umbes sama toimub ka meie maos. See kindlustab organismile pikemaajalise varustatuse vedelikuga, keha säilitab niiskuse ja reguleerib efektiivsemalt toitainete imendumist ning rakkude ainevahetust. Eriti soovitatav on neid seemneid kasutada siis, kui keha on kaotanud palju vedelikku (kõrge palavik, oksendamine). Samuti on see hea diabeetikutele, kuna hoiab suhkrutaseme organismis kauem tasakaalus.
Neid seemneid saab ka idandada. Chia idandid on proteiinirikkad, sisaldavad A-, B-kompleks vitamiine, C- j E-vitamiini, lisaks mineraale ja ensüüme. Chia seemneid võib ka röstida ja jahvatada. Laimi mahlaga maitsestatud vees leotatud seemnetest tekkiv geeljas jook „chia fresca“ on Mehhikos väga populaarne.
Chia seemnetel on ka põletikke leevendav toime ja need aitavad ennetada südame-veresoonkonna haigusi. Chia seemned sisaldavad olulist antioksüdanti kvertseriini, mida leidub tumeda pigmendiga viljades.
Kanepiseemned kui terviseseemned
Veel mõned inimpõlved tagasi oli kanepikasvatus Eesti taludes üsna tavaline: kanepist saadi kiudu, millest valmistati köit; seemned jõudsid aga toidulauale, neist tehti näiteks putru.
Kanepiseemneid võib õigustatult pidada väga toitvateks: seemned sisaldavad kuni 35% õli. Õlirikkaid seemneid ja vilju on looduses palju, ent kanepiõli teeb eriliseks selle biokeemiline koostis. Selles on rohkelt (kuni 90%) inimese tervisele soodsaid mono- ja polüküllastamata rasvhappeid (oomega-3 ja -6), seetõttu võiks neid nimetada ka terviseseemneteks. Kanepiõli tuntumad rasvhapped on inimorganismile asendamatud alfalinoleenhape ja linoolhape. Koos linaga ongi kanep üks väheseid taimi, mille seemneid võib polüküllastamata rasvhapete suure sisalduse poolest võrrelda rasvaste merekaladega.
Et nüüdisaja inimeste toidus jääb polüküllastamata rasvhappeid sageli vajaka ning paljud inimesed ei soovi tarbida ka vastavaid toidulisandeid, proovitakse neid ühendeid lisada igapäevasele toidule. Sobiv näide on meil Eestiski müüdavad nn tervisemunad − kanu söödetakse õlirikaste seemnetega (lina, kanep, raps), mis sisaldavad rohkesti polüküllastamata rasvhappeid, ja munarebus suureneb tunduvalt kõnealuste rasvhapete osakaal.
Kanepiseemnete valgusisaldus küünib kuni neljandikuni nende kaalust. Ent taimse valgu puhul polegi tähtis mitte niivõrd valgu üldhulk, kuivõrd selle bioväärtus ehk teisisõnu aminohappeline koostis. Ja seegi näitaja väärib kiitust: kanepiseemnete valgus on rohkesti arginiini, histidiini ja väävlit sisaldavaid aminohappeid. Lisaväärtusena peab mainima, et gluteenvalku kanepiseemnetes pole, järelikult sobivad nendest tehtud toidud ka tsöliaakiahaigetele.
Ligikaudu kümnendik seemnete kaalust langeb süsivesikute arvele. Suhkruid on seemnetes üsna kasinalt, kõigest 2%. Lõviosa süsivesikutest on hoopis kiudainetes, mis hoiavad korras seemnesööjate seedimise.
Keemilistest elementidest on kanepiseemnetes mainimisväärselt kaaliumi, magneesiumi, fosforit, väävlit ja kaltsiumi, mikroelementidest tsinki ja rauda. Et nende koostises on palju õli, leidub neis rohkelt ka rasvlahustuvaid vitamiine (E- ja A-vitamiin).
Kanepiseeme on erinevalt näiteks loomset päritolu proteiiniallikast valmis kohe söömiseks, seda pole vaja kuumutada. Seepärast on kanepiseemnes alles kõik elujõulised toitained.
„Jumalate roog“ toorkakao
Toorkakaod saadakse Thebroma cacao nime kandva puu viljadest ja nende viljade sees leiduvatest mandlisuurustest kakaoubadest. Arvatakse, et inimesed kasutasid kakaod juba 5000 aastat tagasi.
Toorkakao sisaldab rohkem kui 1200 aktiivset aineosa, ja antioksüdandid moodustavad kakao kaalust tervelt 10 %. See tõstab kakao antioksüdantide allikana maailma kasulikuimaks toitaineks. Näiteks Soomes tuntakse vapustava antioksüdantide-pommina mustikat, kuid isegi mustikas sisaldab vaid kümnendiku kakaos leiduvate antioksüdantide määrast. Toorkakao sisaldab kõigist maailma toiduainetest kõige rohkem magneesiumi, samuti rohkesti rauda, kroomi, tsinki, väävlit ja vaske.
Kakao on hea kiudainete allikas ja kuumutamata kujul sisaldab ka palju E- ja C-vitamiini, samuti ajus mõnutunnet tekitavaid vaheaineid mõjutavaid aineosakesi ja nende koostisaineid (sh trüptofaani, 5-HTP-d, serotoniini, dopamiini, fenüületüülamiini ja anandamiidi). Kui organism moodustab neid vaheaineid, tajume mõnutunnet ja innustatust. Selle „jumalate roa“ ainulaadseid omadusi seostataksegi kõige enam ajutegevuse ja heaolutundega.
