Spetsialist õpetab: millal ja kuidas tuleks unehäirete raviks kasutada melatoniini?
Unehäired on levinud probleem, mis mõjutab nii inimeste töövõimet, tervist kui ka eluga rahulolu. Erinevate unehäirete korral on pikema perioodi vältel häiritud une kvaliteet ja/või kvantiteet ning selle tulemusena kaasneb kurnatud olek, päevane väsimus, keskendumisraskused, mäluhäired ning vähenenud suutlikkus tööl ja koolis. Unetu inimene võib tõmbuda eemale sotsiaalsest elust, huvitumata enam oma hobidest, tööst ja pereliikmetest. Tänapäeval peetakse unehäireid üha enam tervise riskiteguriks, mis soodustab rasvumist, depressiooni ja kardiovaskulaarsete haiguste kujunemist, kirjutab 4 Kliinik kõrva-nina-kurguarst dr Epp Pool.
Tuginedes teaduskirjanduses leiduvatele hinnangutele, jääb unehäirete levimus üldrahvastikus 35-40 % vahele. Kõige sagedasemaks unehäireks loetakse unetust ehk insomniat, mille korral on raskusi uinumisega ning une säilitamisega.
Kergemate uneprobleemide esinemisel tasuks üle vaadata oma päevakava ja harjumused ning vajadusel teha muudatusi parema une soodustamiseks. Kui uinumisraskused ja öised ärkamised hakkavad pikemaaegselt mõjutama igapäevaelu ja enesetunnet, tuleb pöörduda arsti juurde, et välja selgitada probeemi põhjus. Unehäireid võivad esile kutsuda mitmed haigused ja ka öised hingamisteede kokkulangemised, põhjustades uneapnoe teket.
Uinumisraskuste leevendamiseks kirjutatakse kõige sagedamini välja bensodiasepiini ja mitte-bensodiasepiini tüüpi uinuteid. Need ravimid on enamasti väga efektiivsed, kuid võivad põhjustada erinevaid kõrvaltoimeid, nagu psüühilise ja füüsilise sõltuvuse teket ning tolerantsuse kujunemist. Sõltuvuse teke on seda tõenäolisem, mida suurem on annus ja mida kestvam on ravi. Füüsilise sõltuvuse korral tekivad ravimi ärajätmisel võõrutusnähud, mille tulemusena võivad tugevneda bensodiasepiinravi näidustuseks olnud sümptomid.
Järjest rohkem on unetutele hakatud soovitama ka melatoniini sisaldavaid prepraate, mille kättesaamiseks ei ole vaja arsti külastada. Melatoniin on hormoon, mida toodab inimese organism ise peaajus asuvas käbinäärmes. Selle hormooni sünteesimise aktiivsust mõjutavad silmas reetina fotoretseptorid. Normaalselt hakkab melatoniini produktsioon suurenema õhtul pärast pimeduse saabumist, saavutades maksimaalse taseme kella 2-4 vahel öösel ning hakkab hommikupoole jälle langema. Melatoniini tase on öisel ajal 10 korda suurem võrreldes päeval mõõdetavate väärtustega. See on seotud valguse ja pimeduse vaheldumisega ning organismi ärkveloleku ja magamisega, mida loetakse inimese tsirkadiaanseks rütmiks. Endogeense melatoniini aktiivne produktsioon on lühem suvisel ajal, kui päevad on pikemad ning valgust rohkem. Pimedamal talveajal toodetakse organismis seda pikemaaegsemalt ja suuremates kogustes. Öine valgus (nutitelefonid, arvutid, televiisorid jms) võib vähendada melatoniini endogeenset produktsiooni ning tekitada unehäireid. Kõrgem vanus samuti vähendab melatoniini tootlikkust öisel ajal ning põhjustab uinumisraskusi ja liiga varast ärkamist hommikul.
Melatoniini valmistatakse ka sünteetiliselt ning müüakse Eestis käsimüügis olevate preparaatidena. Paljudes Euroopa Liidu riikides on melatoniin retseptiravim, arvestades tema hormonaalset koostist. Melatoniini kasutatakse sagedamini insomnia puhul uinumise kiirendamiseks ning une kvaliteedi parandamiseks. Kõige parema tulemuse annab ravim reisimisest ajavööndite vahel põhjustatud väsimuse ja unehäirete korral. Samuti vahetustega töötamisel uneregulatsiooni paikaseadmiseks. Melatoniinil on leitud ka hea mõju pimedatele inimestele, kelle 24-tunnine ärkveloleku ja magamise rütm on häiritud.
Sünteetiline melatoniin maskeerib endogeense melatoniini toimet. Unisus tekib tavaliselt u 30 min peale ravimi manustamist. Alustama peaks minimaalsest soovituslikust doosist, milleks on 0,3-0,5 mg. Vajadusel saab doosi tõsta, kuid mitte üle 5 mg. Uuringutega on tõestatud, et suuremad doosid ei too paremat efektiivsust, vaid suurendavad kõrvaltoimete riski. Rasedatel, imetavatel naistel ja lastel pole soovitatud melatoniini kasutada ilma arstliku soovituseta, sest puuduvad tõenduspõhised uuringud. Samuti puuduvad uuringud pikaajalise melatoniini tarvitamise tulemustest. Kuigi ravimi kasutamisel ei teki tolerantsust ega sõltuvust, mida esineb sageli uinutite puhul, soovitatakse melatoniini tarvitamist siiski väiksemates annustes ning lühiajaliselt (alla 3 kuu). Mitmete unehäirete puhul pole melatoniinist siiski kasu.
Esineb ka haigusi, mille puhul ei tasuks alustada melatoniini võtmist enne arstiga läbirääkimist. Nendeks haigusteks on diabeet, autoimmuunhaigused, epilepsia, vere hüübivushäired (k.a. erinevate hüübivust pärssivate ravimite, nagu Marevan, kasutajad), organtransplantatsiooni järgselt, rasked psüühilised haigused.
Melatoniini soovitatakse manustada, kui on plaanis pikem reis üle mitme ajavööndi. Ajavahe võib põhjustada väljendunud unisust, uinumisraskusi ja keskendumisprobleeme. Oluliselt raskem on lennata itta, mille käigus kaotatakse aega, kui läände, mille puhul aega võidetakse juurde. Läände lennates, näiteks Eestist Ameerika Ühendriikidesse, võiks tarvitada melatoniini alles kohalejõudes pimeduse saabudes ning 30 min enne magamaminekut. Soovitatud on melatoniini kasutada 4 õhtut. Idasuunal tagasi pöördudes võiks alustada ravimiga 30 min enne uue ajavööndi eeldatavat magamaminekuaega või siis lennukis. Edasi jällegi tarvitada 4-l õhtul järjest.
Unehäirete esinemisel peaks esmaselt proovima uinuda uneravimi abita ning kasutama teisi võimalusi une soodustamiseks. Probleemide püsimisel võiks alustada leebemate ravimitega või melatoniinipreparaatidega väikestes doosides. Kõige kindlam on pöörduda arsti poole, kui unehäiretest ei saada jagu ning need hakkavad mõjutama igapäevaelu.
