Unusta kahe liitri reegel ja arvuta välja, kui palju vett su keha tegelikult iga päev vajab

Kas tead, kui palju vett vajab just sinu keha? Nagu me kõik ei mahu suurus 36 kleiti, ei sobi ka meile kõigile reegel „2 liitrit päevas”, kirjutab toitumisnõustaja Teele Teder FreshGo blogis.

Keha vajab normaalolekus iga kilogrammi kohta 30 ml vett (pingutuse ja higistamise korral rohkem). Kui kaalud näiteks 57 kg, vajab sinu keha iga päev 1,7 liitrit vett. Ja ka see ei tähenda, et peaksid hakkama seda kõike endale sisse kaanima. Ka näiteks juust võib sisaldada kuni 45% vett. Mida rohkem sööd vedelikke sisaldavaid toitusid, seda vähem tuleb vett sisse juua. Kui aga teed trenni või viibid palavas, siis saab uueks normkoguseks 35 ml vett.

Juba hilja

Janu tekib siis, kui oleme kehale juba liiga teinud, nii et ta on oma veesisaldusest kaotanud rohkem kui 1%. Seda tunnet peaks proovima ennetada. Meie kehas on kuni 70% vett (beebidel kuni 80%) ja seepärast ongi veel tervise ja enesetunde seisukohalt väga suur roll. Mida noorem on organism, seda veerikkam see on. Vesi moodustab noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist.

Veevaegusega saab seostada peavalusid, liigesevalusid, trombe, turseid, põletikke, astmat, diabeeti, kõrgvererõhktõbe, podagrat, maohaavandeid, neeru- ja sapikive. Isegi kerge veepuudus häirib keha füsioloogiat ja elulisi funktsioone. Vett on vaja ainevahetusprotsessideks. Vesi on oluline vere koostisosa ja iga meie rakk kümbleb selles. Veega viiakse jääkained kehast välja ning see aitab säilitada kehatemperatuuri, aidates naharakkudel higistades keha jahutada.

Vee asemel?

Vett võivad asendada taimeteed ning vähesel määral ka naturaalsed mahlad, kuid mitte karastusjoogid, siirupiveed ja poodides müügil olevad magustatud mahlad. Ka isetehtud smuuti või joogijogurt sobib pigem vahepalaks kui janu kustutamiseks. Ka piima tuleb käsitleda pigem toidu kui joogina. Kofeiini sisaldavad kohv, tee ja koolajoogid, samuti alkohoolsed joogid suurendavad aga vedeliku väljutamist organismist, kuna kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus ning siis tuleb vett jälle rohkem juua. Öeldakse, et tassile kohvile tuleb päevasele normkogusele lisaks juua kaks sama suurt tassi vett.

Mineraalvesi vs tavaline vesi

Tean inimesi, kes ütlevad, et joovad vaid mineraalvett, sest nii on kõige tervislikum. See ei ole hea mõte, sest mineraalvees on palju mineraalaineid ja soolasid. Nii tekib oht organismi koormata. Seetõttu ei soovitata mineraalvett ka alla 7aastastele lastele. Mineraalvesi kustutab kõige paremini janu pärast füüsilist koormust, sest siis oleme higistades soolasid kaotanud. Üks hea aeg on mineraalvee joomiseks veel — veerand tundi enne sööki. Siis ergutab see seedimist ja parandab toitainete imendumist. Paljud toitumisteadlased soovitavad siiski piirduda kahe klaasi mineraalveega päevas.

Inimorganismil on kõige lihtsamaks indikaatoriks uriin: kui see on ka päeva jooksul tumekollane, jood sa ilmselt liiga vähe vett.

Toiduainete veesisaldus

• Köögi- ja puuviljad 70 — 95 %
• Kala 65 — 80 %
• Liha 40 — 75 %
• Kanamunad 67 %
• Piimasaadused 66 %

s.h piim 87 — 89 %, juust 35 — 45 %, või 16 — 25 %

• Jahu ja jahutooted 12 — 14 %
• Leiva- ja saiatooted 35 — 50 %
• Suhkur 0,1 %