Kuidas saada aru, et sul on tärklisetalumatus ja kuidas see su kehale mõjub?
Tärklised on taimedes leiduvad pikad lihtsüsivesikutest koosnevad ahelad, sageli nimetatakse neid kompleksseteks süsivesikuteks. Üldiselt arvatakse, et tärklised ei tõsta veresuhkrut nii kiiresti, nagu lihtsüsivesikud, ning seetõttu on need tervislikum variant. Kuid kõik tärklised ei ole võrdsed ning nende tervislikkus sõltub mitmest asjaolust, sealhulgas iga inimese isiklikust tundlikkusest. Teadlased on leidnud, et liigne tärklise tarbimine suurendab isegi rinnavähi naasmist sellest korra paranenud patsientide puhul.
Tärklised on erinevad
Tärklise seedumist mõjutab selle töötlemisaste ja struktuur. Teravilja (eriti nisu) tavaliselt enne tarbimist töödeldakse väga tugevalt, mis teeb selle kergemini seeduvaks kuid selle söömine tõstab seetõttu väga kiiresti veresuhkrut ja põhjustab insuliini tõusu ja metaboolset sündroomi. Täisteraviljast, pruunist riisist ja ubadest pärinev tärklis laguneb aeglasemalt, kuid kui napib selle lagunemiseks vajalikke ensüüme, siis liigub see lagundamata kujul jämesoolde ning tekitab talumatuse sümptomeid. Lühema teraga ja kleepuvam riis on enamasti kõrgema glükeemilise indeksiga, see tähendab et see laguneb kergemini ja põhjustab kiiret veresuhkru tõusu. Värskes kartulis sisalduv tärklis on veidi erineva struktuuriga ja madalama glükeemilise indeksiga, kui vanas kartulis. Makaronide puhul oleneb nende glükeemiline indeks sellest, kui pehmeks need keedetud on — al dente pasta tõstab veresuhkrut aeglasemalt.
Tärklisetalumatuse probleem ilmnes juba 1940-ndatel aastatel, kuid 1970-ndatel tõusid tähelepanu keskmesse laktoositalumatus ja tsöliaakia. Nüüd aga seisame silmitsi soolestiku probleemidega, mida pole leevendanud ei laktoosi- ega gluteenivaba menüü. 1990-ndatest aastatest on see tendents kõvasti kasvanud. Kui seedeensüümid ei suuda kogu söödavat tärklist muundada nii, et see peensoolest imenduks, tekib jada probleeme, mida loodustoodete pioneer, fütoterapeut ja koolitaja Tapani Lahti nimetab kokkuvõtvalt tärklisetalumatuseks.
Kuidas liigne tärklis keha mürgitama hakkab
“Olen 2000. aastast alates uurinud, millised muud suhkrud võivad tekitada laktoositalumatusele viitavaid nähte, kui laktoositalumatus ja tsöliaakia on välistatud,“ sõnas Lahti. On teada, et seentes sisalduv trehaloos seedub halvasti ja see tekitab talumatuse nähtusid. Nüüd on ka viljades sisalduv tärklis ja kartulitärklis samasse kategooriasse kuuluvad. Tärklisejäägid ja neist moodustunud suhkruühendid liiguvad jämesoolde, muutudes seal pesitsevatele bakteritele toiduks, takistades toitainete imendumist, mis omakorda hakkavad seal roiskuma paisates organismi mürgiseid jääkaineid. Roiskumise algfaasis tekivad lagundajabakterid, kääritajabakterid ja pärmseen. Roiskumisel tekivad ammooniumühendid, mis imenduvad jämesoolest vereringe kaudu maksa ja ajju. Inimese enda valguainevahetus toodab samalaadseid aineid, aga jämesoole bakterid võivad tekitada neid tunduvalt suuremal hulgal kui inimene ise. See tähendab organismile topeltkoormust. Liigne ammooniumitase veres häirib ajutegevust, põhjustades unehäireid, ärevust, närvilisust ja muid psüühilisi probleeme. Bakterite plahvatuslik kasv viib mürgistuseni, mis häirib soolestiku tegevust ja ainevahetust üldiselt. Pikaajaliselt võib see viia maksakahjustuseni ja sellest tulenevate terviseprobleemideni.
Keeruline diagnoosida
Nagu paljude talumatuseprobleemide puhul, et ole ka tärklisetalumatust lihtne diagnoosida. See võib viia haigusliku kõhnumiseni, kuna inimene ei saa söögist vajalikul määral toitaineid kätte. Talumatusenähtusid tekitavad toiduained ei tekita probleeme koheselt söömise järel, vaid alles peensoole lõpuosas ja jämesooles. Seega vaevused ei teki vahetult söömise järel. Võivad esineda ka kõrvetised ja refluks-sündroom.
Tärklisetalumatus on tingitud algselt kõhunäärme ja peensoole ensüümide puudusest või nende nõrgast toimest. Teades, et laktoositalumatus on tingitud laktoosi lõhustava ensüümi puudumisest, kehtib sama lugu ka tärklisetalumatuse puhul. Ensüümaktiivsust saab tõsta ensüümipreparaatide abil, mis nõrgestavad roiskumist tekitavate bakterite ja pärmseente tegevust, tõhustades toidu seedimist. Abiks on veel probiootikumid, mis loovad seedimist soodustavatele bakteritele parema keskkonna. Liigset ammoniaaki seovad aminohape ornitiin ja magneesium.
Tärkliserohkete toitude ära tundmisel on abiks üsna lihtne meetod. Teraviljatooteid ja kartuleid on lihtne välistada, kuid ka paljud teised toidud võivad olla tärkliserohked ning tekitada tundlikele inimestele vaevuseid. Kui soovid proovida tärklise vältimist, siis tilguta küsimuse all olevale toidule peale paar tilka joodi ning vaata, kuidas see reageerib — tärklisega reageerides muutub joodi toon oranžist sinakashalliks või isegi peaaegu mustaks. Ole ettevaatlik ja ära söö seda toitu, mida oled joodi abil testinud.
Allikas: Telegram
