Unearst selgitab, kuidas teha vahet kvaliteetsel unel ja unehäirel
“Hästi magatud ööd iseloomustab enim meie päevane enesetunne — kas ärkame puhanult, kui kiiresti möödub ärkamisjärgne unerammestus, kui palju vajame kohvi, et üles ärgata,” sõnas Sakala Unekeskuse unearst dr Heisl Vaher ja lisas, et ühtlasi peaks analüüsima, kas ärkamisaeg saabub igahommikuselt liialt vara ja vaid korduva äratuskella peale.
Piisava ja regulaarse uneaja puhul suudab inimene ärgata ilma äratuskellata ning ei tohiks tekkida ka päevast unisust või väsimust. “Hea une tagab individuaalse uneärkveloleku rütmi järgimine. Selleks on vaja teada, milline on inimese kronotüüp — kas tegu on hommiku- või õhtuinimesega või vahepealsega, mis kaldub õhtu- või hommikutüübi suunas. Kronotüübi teadasaamiseks on vaja läbi viia geenitest, täita kahe nädala jooksul unepäevikut ja koguda infot enda ööpäevase aktiivsuse ja valguses viibimise kohta,” selgitas Vaher uneuurimise võimalusi. Unearsti hinnangul on oluline teada ka, kui palju kasutatakse nutiseadmeid, sest nende mõju inimese ärevuse tasemele ja seeläbi unekvaliteedile on tugev.
Milline on „hea” uni?
Kvaliteetne uni kulgeb ilma katkemiste ehk ärkamisteta hommikuni, täiskasvanul on see soovituslikult vähemalt 7-8 tundi pikk, kuid see sõltub vanusest ja individuaalsest kronotüübist. Und peaks püüdma hoida võimalikult regulaarsena ehk uinumise ja ärkamise ajad ei tohiks suuresti kõikuda. “Uni mõjutab inimese tervist, heaolu ja ka meeleolu. Kvaliteetne uni aitab võidelda võimalike haigustega, aitab tagada sportlikke saavutusi ja on vajalik normaalseks vaimseks tegevuseks,” selgitas Sakala Unekeskuse unearst une olulisust.
Seevastu ebapiisava ja halva une näitajateks on päevane unisus ja väsimus, lisaks ka keskendumishäired, tõrksus ning agressiivsus teiste suhtes, meeleolu alanemine ja depressiooni teke või süvenemine. Ka toitumishäired käivad käsikäes unehäiretega. Unekvaliteedi parandamiseks on esmalt soovitatav 1-2 tunni jooksul enne magamaminekut teler ja nutiseadmed sulgeda, tegeleda rahustavate toimingutega, mitte süüa kaks tundi enne magamaminekut tugevat einet, vältida õhtust alkoholi tarvitamist ning mõne tunni jooksul enne uneaega pole ka hea trenni teha.
Tee kindlaks, kas tegu on unehäirega
“Inimene saab ka ise algust teha enda une uurimisega, näiteks une kvaliteeti saab hinnata unepäeviku abil, kuhu märgite vähemalt kahe nädala jooksul uinumise ja ärkamise kellaajad, unekestuse, päevasel ajal märgatud väsimuse episoodid, toidukordade ja sportimise ajad ning nutiseadme kasutamise lõpetamise õhtul,” ütles unearst. Abiks on ka aktiivsusmonitori kasutamine, mis annab põhjalikumad tulemused.
Vaheri sõnul on oluline jälgida enda enesetunnet, sest kui päeval on tunda unisust ja väsimust, peaks läbi mõtlema, kas magatakse piisavalt ning lisaks võiks voodikaaslaselt uurida enda une kohta. “Uni peaks olema rahulik, ilma märgatavalt suurenenud liigutusteta, hingamine peaks une ajal olema rahulik ja ühtlane, ei tohiks esineda pause hingamises, täpsustada võiks ka, et kas esineb norskamist,” selgitas unearst.
Unehäirete peamiseks põhjuseks on ebaühtlane ja liighiline magamamineku aeg, ergutavate ainete nagu kofeiini ja nikotiini kasutamine, alkoholi liigne (eriti õhtune) tarvitamine ning teadmatus unehäirete osas. Kui inimene magab üksinda, siis on keeruline teadvustada uneajal esinevaid hingamis- ja liigutushäireid.
Samas kinnitab unearst, et kehva und saab parandada, suurt osa unehäireid saab edukalt kontrolli all hoida ning nende süvenemist vältida.
