Kuidas saada saledaks ja jääda saledaks? Hiinlastel on sellele küsimusele vastus

Tänapäeval soovib enamik inimesi olla sale. Saledus ei ole mitte üksnes moeasi, vaid inimesed mõistavad selle tähtsust tervise ja heaolu säilitamisel. Küsimus on aga selles, kuidas saada saledaks ja jääda saledaks.

Saledaks saamisel on palju takistusi. Inimestel ei ole aega, et regulaarselt kodus tervislikku toitu valmistada. Toiduainetööstus toodab enamasti töödeldud ja kiirtoitu, mis on sageli kõrge suhkru- ja soolasisaldusega – see ei ole mitte ainult ebatervislik, vaid põhjustab ka kaalutõusu. Terviseeksperdid soovitavad pidada arvestust igapäevase rasva, suhkru, proteiinide, süsivesikute, kolesterooli, vitamiinide, kiudainete, raua jne tarbimise üle, et hoida oma toitumist õigel teel. Seda on raske jälgida ja ühendada meie aktiivse, pingelise ja töörohke eluga. Alternatiivina rämps- ja kiirtoidule söövad paljud sageli ka väljas.

Me teame, et ebatervislik toitumine ja ülekaalulisus on paljude ühiskonnahaiguste – ülekaalulisus, kõrge vererõhk, südamehaigused, diabeet, vähk jms – algpõhjus. Seda silmas pidades on prioriteetne toituda tervislikult ja säilitada tervislikku kehakaalu.

Me kõik teame, et hiinlased on saledad ja armastavad süüa. „Kas sa oled juba einestanud?” (Ni chi fan le ma?) on samaväärne tervitusega „Kuidas sul läheb?”. See, kuidas hiinlastel õnnestub ühendada armastus toidu ja söömise vastu saledusega, tundub esmapilgul vastuoluline.

Vastus peitub idamaises toitumisfilosoofias. Hiinlased usuvad, et heaolu tuleneb sellest, mida me sööme. See lähenemisviis toidule ja toitumisele on viimase paari tuhande aasta jooksul läbi proovitud. Paljud muistsed Hiina filosoofid ja loodusteadlased on uurinud ja vaadelnud toitumist, heaolu ja hea tervise seost. Nad on talletanud oma uurimistulemused raamatutesse ja need on näidanud läbi põlvkondade teed, kuidas püsida terve ja vältida haigusi. Neis kirjutistes viidatakse ka salenemisele ja heale vormile ning nende järeldused on täna sama asjakohased kui toona.

Huvitaval kombel panid Qingi dünastia (1644–1912) keisrid suurt rõhku sellele, et avastada pikaealisuse saladust. Selle tulemusena arendas toonane keskvalitsus välja tervishoiu haridussüsteemi ja asutas arvukalt akadeemilisi organisatsioone, et uurida ja arendada traditsioonilist Hiina meditsiini, heaolu, toitumist, võitluskunste ja Hiina teed. Tänapäeval on traditsiooniline Hiina meditsiin Hiinas endiselt populaarne ning jätkuvalt tehakse uuringuid selles vallas. Põlvest põlve on pärandatud tekste, kuhu on talletatud esivanemate teadmisi ja praktikaid ning on leitud, et need on tänapäeval endiselt asjakohased (üks Hiina vanasõnagi ütleb: „Haigus tuleb suu kaudu”).

Toitumine on vaieldamatult tervisega seotud. Tervislik toitumine võrdub saleda ja terve olemisega. Saledus kahandab moodsa elu haiguste väljakujunemise riski. Nagu varem öeldud, olen elanud Inglismaal 18 aastat. Minu elukaaslane on inglane. Meie elustiilides on mitmeid erinevusi. Mina olen alati olnud sale, samas kui tema oli meie tutvumise algusajal ülekaaluline. Pärast hiinaliku
toitumis- ja eluviisi omaksvõtmist on ta muutunud saledaks.

Inimesed elavad Hiinas väga lihtsat elu. Võib-olla on lihtne elu seiklus, see on spontaansem, tervislikum ja tekitab vähem stressi. Kõikjal siin raamatus toon ma näiteid nende elustiili kohta. See võib küll olla üllatav, kuidas nad elavad kooskõlas omaenda loomuliku rütmiga, söövad köögi- ja puuvilju ning liha, joovad mõnikord riisiveini ja teevad trenni, et toetada oma keha vajadusi.

Nende elu kulgeb kehaga kooskõlas, nad on füüsiliselt aktiivsed vastavalt keha vajadustele ja sõltuvalt ajahulgast, mis neil parasjagu käepärast on. Liikumine ei ole kunagi sunniviisiline. Nad hoiavad oma kehas yin’i ja yang’i tasakaalu. Märkimisväärne on, et enamikul on väga tugevad ja põhjalikud teadmised Hiina tervisliku toitumise ja elamise filosoofiast.

Ajakirjanik Dan Buettner, kes tegi koostöös ajakirjaga National Geographic üle viie aasta uurimistööd sinistes tsoonides (maailma neis paikades, kus inimesed elavad kauem ja tervemana kui kusagil mujal maakeral), avastas, et pikk iga ja hea tervis sõltuvad neljast olulisest tõsiasjast:

1. tervislik, looduslikult puhas toit (rohkelt puu- ja köögivilju, kala ja pähkleid, vähe liha, suhkrut, rasva ja toksilisi, töödeldud toiduaineid);
2. võimalikult stressivaba elu;
3. regulaarne liikumine;
4. kogukondlik suhtlus, hoolimine ja hoolitud olemine, teiste austamine ja austuse vastusaamine.

Selliseid siniseid tsoone on mitu ja kõigis neis paikades elavad inimesed tavaliselt üheksakümmend või isegi sada aastat vanaks. Ja nad ei ela mitte üksnes kaua, vaid nad elavad tervena, ilma ravimiteta või tegutsemisvõimet kaotamata. Buettneri uurimuse järeldused sarnanevad Hiina toitumisviisi ja elustiili filosoofiaga.

Katkend pärineb Lily Li Hua värskelt ilmunud raamatust "Hiina toitumis- ja eluviisi tasakaal", mis aitab sul võtta kaalust alla muistse yin´i ja yang´i filosoofi abil.