Kasulik teada! Lükkame ümber 9 müüti vegantoitumise kohta
Vegantoitumise kohta on käibel rida müüte, alates sellest, et veganid rikuvad oma tervist, kuni selleni, et vegantoitumine on justkui imeravim, mis kaitseb kõigi tervisehädade vastu. Järgnevalt on vaadeldud üheksat levinud müüti, kirjutab Florian Biesinger ajakirjas Vegan.
MÜÜT: veganitel pole võimalik toidust kõiki vajalikke toitaineid saada
Toitaineid, mida kindlasti peame saama toidust, sest keha neid ise ei tooda, on üle 40 ja neid kutsutakse asendamatuteks toitaineteks. Need on vesi, 14 vitamiini, 16 mineraalainet, 2 asendamatut rasvhapet ja 9 asendamatut aminohapet. Nende hulgas ei ole ühtegi sellist, mida poleks võimalik veganina piisavalt saada.
Tasakaalustatud, mitmekülgne, peamiselt terviktoitudest koosnev ja piisavalt toiduenergiat andev vegantoitumine on parim toitumisviis, kui lisaks tervislikkusele arvestada ka keskkonnamõju ja loomade huve.
MÜÜT: veganid peavad võtma toidulisandeid, mitteveganid saavad kõik vajalikud toitained loomulikul moel
On tõsi, et ainsad usaldusväärsed B12 allikad veganite jaoks on B12 toidulisandid ja B12-ga rikastatud tooted.
Kui D-vitamiini toodab keha suvekuudel päikesekiirguse toimel ise, siis oktoobrist aprillini on selle parim allikas nii veganitel kui mitteveganitel D-vitamiini toidulisandid.
Kuigi vetikad võivad olla väga rikkalikud joodiallikad, on veganitel kindlam võtta joodi lisandina või kasutada jodeeritud soola.
Loomakasvatuses antakse loomadele rutiinselt lisaks mineraalsöötasid ja mikrotoitainete segusid, mis sisaldavad erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, sealhulgas joodi ning vitamiine D ja B12. Seega on loomsed tooted kaudselt rikastatud.
Loomasöödale vitamiinide ja mineraalainete lisamine ja siis nende loomade liha, piima ja munade söömine lisatud toitainete saamiseks pole kuidagi loomulikum kui nende toitainete otse võtmine.
MÜÜT: vegantoitumine pole tervislik
Toitumisviiside tervisemõjude uuringud on näidanud, et vegantoitumine võib pakkuda olulisi tervise-eeliseid. Taimse toitumise positiivne mõju avaldub kõige ilmekamalt just neile haigustele ja haiguste riskiteguritele, millega valdav osa maailma rahvastikust enim hädas on — kroonilised haigused.
Enamiku krooniliste haiguste taga on neli ennetatavat ainevahetuse riskitegurit: kõrge vererõhk, kõrge veresuhkur, kõrge kehamassiindeks ja kõrge verekolesterool. Uuringud on näidanud, et kõigi nende riskitegurite osas on veganitel võrreldes lihasööjatega oluline eelis.
Veganitel esineb peamistest kroonilistest haigustest vähem kõrgvererõhutõbe, diabeeti ja vähki. Lisaks on meesveganitel väiksem suremusrisk kõigisse surmapõhjustesse, südame isheemiatõppe ning südame- ja veresoonkonna haigustesse. Samas ei ole taimne toitumine imeravim, mis annaks kaitse kõigi haiguste vastu.
MÜÜT: tervisliku taimse toidusedeli koostamine on väga keeruline
Taimse toitumise põhitõed, mis tagavad kõigi eluks vajalike toitainete küllaldase saamise, ei ole sugugi keerulised ja mahuvad ühele A4-lehele.
Toitumisriskid on oluline krooniliste haiguste käitumuslik riskitegur. Peamiste toitumisriskide osas on tuntav eelis veganitel, kuna toidusedel sisaldab rohkem toidugruppe ja toitaineid, mis on seotud väiksema haiguste riskiga: köögi- ja puuvilju, pähkleid/seemneid, täisteravilju ja kaunvilju, kiudaineid ja polüküllastumata rasvhappeid.
Keskmise vegani toidusedelis on ka vähem haiguste riske tõstvaid küllastunud ja trans-rasvhappeid ning puuduvad töödeldud ja punane liha.
Loe edasi ajakirjast Vegan!
