Terviseamet tuletab meelde: puukentsefaliit on tõsine haigus, mille vastu tuleks ennast kohe praegu vaktsineerida!

Seoses kevade saabumise ja puugihooaja algusega tuletab terviseamet meelde, et puukentsefaliit on tõsine haigus, mille vastu tagab kaitse vaid vaktsineerimine.

„Puukborrelioos ja puukentsefaliit on Eestis endeemiliselt ehk pidevalt levinud haigused, millest puukentsefaliidi vastu on võimalik end vaktsineerida. Puukentsefaliit on tõsine ja ohtlik haigus, millesse haigestumine toob kaasa mitmeid ebameeldivusi,” ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko, kelle sõnul tuleks võimalusel puukentsefaliidi vastu end vaktsineerida juba varakevadel. „Kui praegu esimene süst ära teha, saab inimene korraliku kaitse haiguse eest suve alguseks.”

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1-3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Seejärel on kaitset vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga uuendada. Vaktsiini eest tuleb inimesel endal tasuda.

Terviseameti andmetel on haigestumine puukentsefaliiti stabiilne, kuid kasvanud on haigestumine puukborrelioosi — eelmisel aastal registreeriti puukentsefaliiti haigestumist 85 (esinemissagedus 6,5/100 000 elaniku kohta) ja puukborrelioosi 2284 korral (esinemissagedus 173,6), 2017. aastal olid vastavad näitajad 87 (esinemissagedus 6,6) ja 1963 (esinemissagedus 149,2).

Eesti keskmisest kõrgema haigestumisega piirkonnad olid puukentsefaliidi puhul Saaremaa (esinemissagedus 50,8), Hiiumaa (esinemissagedus 32,2) ja Läänemaa (esinemissagedus 20,3) ning puukborrelioosi puhul Saaremaa (esinemissagedus 6,5), Hiiumaa (esinemissagedus 427,9) ja Pärnumaa (esinemissagedus 315,7).

Selle aasta kahe kuuga on Eestis registreeritud 108 puukborrelioosi haigusjuhtu, puukentsefaliiti sel aastal veel registreeritud ei ole.

Puukborrelioosi vastane vaktsiin puudub, kuid haigestumist saab ennetada puugihammustusi vältides.

Ennetamine

Puugihammustuse vältimiseks:

• kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
• kasuta putukatõrjevahendeid;
• pärast välistingimustes viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused;
• vaata üle oma lemmikloom, sest temaga võivad puugid elamusse sattuda;
• vaata üle loodusest toodud lillekimbud, marjad, seened;
• väldi pastöriseerimata piima ja piimatoodete tarbimist — pastöriseerimata piimaga levib haigus loomalt inimesele.

Kui puuk on hammustanud:

• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada — kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
• võimalusel kasuta puugi eemaldamiseks peenikesi pintsette või apteekides müüdavaid erilisi puugieemaldamisvahendeid;
• võta puugist võimalikult pea lähedalt kinni ning sikuta ettevaatlikult. Kindlasti ära haara puugist väga kõvasti kinni ning hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui puugi eemaldamine ei õnnestu, pöördu arsti poole abi saamiseks;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik, ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.

Puukentsefaliidi haigusnähud:

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1-2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädal, seejärel enamik inimesi tervenevad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda arsti poole. Pärast puukentsefaliidi läbipõdemist tekib eluaegne immuunsus.

Puukborrelioosi haigusnähud:

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.

Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalulangus. Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve Erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt 5 sm läbimõõduga punetavat laiku. Erüteem tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1-4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Aja möödudes lööve kaob. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi. Puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt. Talvel registreeritud puukborrelioosi juhud on need, mille puhul inimene on pöördunud arsti poole haiguse tüsistuste, kõrvalnähtude või jääknähtudega.

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda.