Lastekaitsja: lapsendatud lapsed soovivad teada “oma lugu”, et rahulikuma südamega oma elus edasi liikuda

Naistekas ilmunud lugejakirjale Murelik naine: kuidas öelda oma teismelisele tütrele, et ta on lapsendatud? Kardan, et ta hakkab mind vihkama annab kommentaari ka sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna põhja piirkonna juht Kaja Rattas.

„Sotsiaalkindlustusamet on antud teemaga korduvalt kokku puutunud. See on kõige enam küsimusi ja kõhklusi tekitav teema peredele, kes lapsendamisprotsessiga alles alustavad ning ka neile, kes on juba lapsendanud. Enamasti ollakse nõus, et laps peab oma päritolust teadma ning tõde rääkida on kahtlemata õigem, kui seda varjata, sest vaid nii saab säilida omavaheline usaldus.

Seda, et tuleb rääkida, kinnitavad ka kokkupuuted nendega, kes on lapsendatud ja pöörduvad Sotsiaalkindlustusametisse, et saada antud faktile kinnitust ning soovivad teada „oma lugu“ — kus ma sündisin, kes on minu bioloogilised vanemad, kes on mu õed-vennad. Nii saavad nad teada, kes nad on ning siit edasi saavad nad rahulikuma südamega oma elus edasi liikuda. Kuna iga lugu on erinev, sest lapsed ja neid kasvatanud pered on erinevad, siis ilmselt õigeid ja valesid vastuseid ei olegi.

Sarnaste lugude puhul soovitame nõu ja abi saamiseks pöörduda MTÜ Oma Pere poole, kus kogenud nõustajad just selliste teemadega igapäevaselt tegelevad. MTÜ Oma Pere liikmete hulka kuulub ka neid, kes just sellise murega ise kokku puutunud on. Nõustajale saab oma mure ära rääkida ning koos temaga arutades saabki antud perele sobivaima lahenduseni jõuda.

MTÜ Oma Pere kontaktid: 56890150, [e-mail].”