Andestamine, liigselt kartmine, vägivalla talumine — asjad, mida 30+ vanuses naised kõige rohkem oma minevikust kahetsevad
* Oleks pidanud juba palju varem need sõbrad maha jätma. Inimesed muutuvad, aga mitte alati paremuse poole. Me peame sellega leppima ja ise edasi liikuma.
* Kahetsen, et nii kaua kartsin asju üksi teha. Mul oleks olnud palju rohkem toredaid seiklusi, kui ma poleks olnud nii ebakindel. Kartsin peaaegu kõike. Nüüd aga ei huvita mind enam teiste arvamus, julgen minna ükskõik kuhu ja teha ükskõik mida!
* Et raiskasin oma 20ndad, 30ndad ja suurema osa 40ndatest vägivaldse nartsissistliku mehe peale. Õnneks on mul nüüd kaks suurepärast last ja juba neli aastat elan vaba ja õnnelikku elu... lihtsalt soovin, et oleksin oma sisetunnet juba tol ammusel ajal usaldanud.
* Kahetsen, et oma vägivaldset ema varem oma elust välja ei visanud.
* Mõttetus abielus nii kaua püsimist, sest kartsin üksi olla. Üksikuelu on tegelikult fantastiline!
* Mul on kahju, et ma varem ei suutnud suut lahti teha ja enda eest ise rääkida. Sa pead teadma oma väärtust ja seda, mida soovid, ning siis seda küsima! Mina veetsin suure osa oma noorusest seltskondades, kust minust tegelikult ei hoolitud ja lugu ei peetud ning töökohtades kasutati mind lihtsalt ära. Ma tean, et kui ma vaid oleks suu lahti teinud, oleks kõik hoopis teisiti läinud...
* Et mul ei olnud rohkem enesekindlust. Lasin nii palju häid võimalusi mööda, sest ma arvasin, et ma ei vääri neid ja leppisin halbade valikutega, sest uskusin, et paremaid ei tule nagunii.
* Lasin suurema osa oma elust endale öelda, et ma pole piisavalt hea - pole piisavalt kõhn, ilus, tark... lõpuks võtsin end kokku ja rohkem sellistel vestlustel juhtuda ei lubanud. Nüüd teen nendele kiirelt lõpu!
Naisteka lugejad, rääkige ka teie oma kogemustest! Mis on need asjad, mida te oleks tahtnud teisiti teha ja mida kahetsete?
