Kaheksa haigust, mille vastu kõik täiskasvanud võiksid ennast vaktsineerida

Lastele on Eestis enamiku nakkushaiguste vastu vaktsineerimine tagatud riigi poolt tasuta ning selleks vajalikud vaktsiinid on määratletud riiklikus immuniseerimiskavas. Kuid ka täiskasvanutel on võimalik ennast mitme nakkushaiguse vastu vaktsineerimisega kaitsta. Lisaks tuleb lapseeas tehtud vaktsineerimisi teatud juhtudel korrata, kirjutab rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber Sotsiaalministeeriumi blogis.

Sel aastal 24. -30. aprillini toimuva ülemaailmse immuniseerimisnädala raames keskendume täiskasvanueas vajalikele vaktsineerimistele ning korduvvaktsineerimisele. Milliseid vaktsineerimisi ja korduvvaktsineerimisi peaks täiskasvanuna kindlasti teha laskma?

Leetrid

Arvestades suuremahulisi leetrite puhanguid kõikjal Euroopas ja teistes maailma riikides, tuleks kindlasti mõelda leetrite vastase kaitse olemasolu ja vajadusel selle uuendamise peale. Leetrid on väga nakkav haigus, mis levib piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Eestis on sel aastal olnud 11 leetrite juhtumit, enamik haigestunuid on nakkuse saanud välisriigist. Tõhusa kaitse leetrite nakkuse vastu annab kaks vaktsiinidoosi. Seega peaksid ühe doosiga vaktsineeritud kindlasti laskma teha ka teise doosi. Aastatel 1980-1992 sündinud inimestel on soovitatud samuti end ühe lisadoosiga uuesti vaktsineerida lasta. Kui puuduvad igasugused andmed varasemate vaktsineerimiste kohta, siis tuleks pidada nõu arstiga. Andmete puudumisel loetakse inimene enamasti mittevaktsineerituks.

Difteeria ja teetanus

Kehtiva immuniseerimiskava kohaselt võiksid lapse- ja noorukieas difteeria ja teetanuse nakkuse vastu vaktsineeritud täiskasvanud ennast alates 25. eluaastast iga kümne aasta järel uuesti vaktsineerida. Varem täielikult vaktsineerimata, teadmata vaktsineerimise või katkenud vaktsineerimise skeemiga täiskasvanud võiksid läbi teha terve kuuri. Täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu on perearsti juures või vaktsineerimiskabinettides tasuta.

Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna ning levib otsese kontakti kaudu inimeselt-inimesele, samuti piisknakkusena köhides ja aevastades. Teetanust põhjustab pinnases, nt mullas, kõdus, sõnnikus ja tolmus asuv bakter. Teetanusoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade ning nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega. Haigust iseloomustab suurenenud lihastoonus ning krambid. Haiguse läbipõdemise järel immuunsust ei kujune, seega tuleb uuesti vaktsineerida.

Pneumokokk-nakkus

Samuti on eriti kroonilistel haigetel, vanemaealistel ja immuunpuudulikkusega inimetel soovitatud vaktsineerida pneumokokk-nakkuse vastu. Pneumokoki-bakter levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkusena köhimisel või aevastamisel ning võib põhjustada keskkõrva-, kopsu- ning ajukelmepõletikku. Pneumokokk-nakkuse vastaseid vaktsiine on kahte tüüpi ning täiskasvanutele manustatakse 1 vaktsiinidoos ning vajadusel korduvannus.

Tuulerõuged ja vöötohatis

Kõik täiskasvanud, kes ei ole lapseeas tuulerõugeid läbi põdenud, peaksid kindlasti laskma ennast vaktsineerida. Lastel kulgevad tuulerõuged suhteliselt leebelt, kuid täiskasvanud põevad haigust oluliselt raskemalt, tüsistusena võib kaasneda kopsupõletik või entsefaliit. Täiskasvanuid vaktsineeritakse tuulerõugete vastu 2 annusega 4-8 nädalase vahega. Vöötohatis avaldub närvivalu ja lööbena, ohustatud on eriti vanemaealised, kellel võib valu kesta kuid või aastaid. Täiskasvanute vaktsineerimisel piisab ühest vaktsiiniannusest.

Puukentsefaliit

Sageli välitingimustes viibivatel või töötavatel inimestel, marjul ja seenel käia armastavatel ja kõrge puukide levikuga piirkonnas elavatel inimestel on soovitatud vaktsineerida end puukentsefaliidi vastu. Selle haiguse vastu spetsiifiline ravi puudub ning umbes kolmandikul nakatunutest võib tekkida erineva raskusastmega meningiit. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimiskuur koosneb 3 doosist, mida tuleks 3-5 aasta järel lisadoosiga uuendada. Puukborrelioosi vastu kahjuks vaktsiini ei ole.

Gripp

Igal aastal oktoobri lõpus-novembri alguses võiks end vaktsineerida ka hooajalise gripi vastu. See on eriti vajalik vanemaealistele kui gripist kõige ohustatumale riskirühmale ja nendega kokku puutuvatele isikutele, kuid soovitatud igas vanuses inimestele alates 6. elukuust. Vaktsineerimine ei hoia ära teistesse külmetushaigustesse või gripile sarnaste sümptomitega viirushaigustesse haigestumist, kuid hoiab ära või võimaldab kergemalt läbi põdeda kõige tõsisema haiguse ehk gripi koos kaasnevate tüsistustega.

Täiskasvanutele vajalike vaktsineerimiste kohta saab põhjalikumalt lugeda veebilehelt vaktsineeri.ee: https://www.vaktsineeri.ee/revaktsineeri