Sekka ka selline arvamus: enam ei ole mingit vajadust naiste "süütuse hoidmiseks"

Vastuseks eestlannale, kes pani Naisteka lugejatele südamele, et kiiresti ja ükskõik kellele oma süütuse ära andmine odav märk sinust endast laekus meile ka selline arvamus:

Seks ei ole ropp, labane, häbiväärne ja paheline. Ka naisel on täiesti lubatud tunda iha ja naudingut ja selleks ei pea olema abielus ega püsisuhtes. Esimese, teise ja kolmekümnenda seksuaalvahekorra vahel ei ole mingit väärtuse ega tähtsuse erinevust. Naise "süütuse" väärtustamine pärineb muistsetest agraarühiskondadest, kus mees soovis kindlustada, et tema esmasündinu ja pärija oleks kindlasti tema järeltulija. Traditsiooniline viis selleks oli võtta süütu naine ning kontrollida, et ta ei seksiks kellegagi peale oma abikaasa. Naise süütusest ja seksuaalsest kitsidusest sai hinnaline kaup. Seetõttu juurutati mitmesuguseid veidraid tavasid alates pulmaööl veriste linade välja riputamisest kuni naiste ümberlõikamiseni, et seks oleks neile võimalikult piinarikas. Pluss ajupesu, mille kohaselt seks oli ropp ja patune tegevus, millega tuli hädapärast nõustuda laste saamiseks. Tänapäeval ei pea seks tähendama rasedust ja meestel on võimalus oma isadust DNA-testiga kontrollida. Ei ole mingit vajadust naiste "süütuse hoidmiseks". Seks ei ole süütegu. Ainus põhjus partneri suhtes valiv olla on see, et emotsionaalne lähedus, hoolivus ja tähelepanelikkus teeb enamiku naiste jaoks seksi meeldivamaks.